Ringkonnakohus: Tallinna Sadama kriminaalasi tuleb menetlusse võtta

Jaga
PrintPDF Jaga

18. aprill 2018

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Riigiprokuratuuri määruskaebuse, mis oli esitatud nn Tallinna Sadama kriminaalasja raames seoses sellega, et Harju Maakohus keeldus kriminaalasja süüdistusakti menetlusse võtmast süüdistusaktis tuvastatud puuduste tõttu.

Ringkonnakohus saatis süüdistusakti tagasi Harju Maakohtule kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus.

Maakohus heitis oma 26.veebruari määruses Riigiprokuratuurile ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimustes. Maakohtu hinnangul ei olnud arusaadav, milliseid käitumisakte süüdistatavatele ette heidetakse, millal need on toime pandud ning mida taunitavat näeb prokuratuur osades süüdistuses kirjeldatud tegudes.

Seevastu ringkonnakohtu hinnangul on süüdistusakt koostatud kriminaalmenetluse seadustikus ja Riigikohtu praktikas esitatud nõudeid järgides. Kolleegium asus seisukohale, et süüdistusakti tagastamine prokuratuurile on põhjendatud siis, kui ei ole kajastatud KrMS § 154 ette nähtud asjaolud ning süüdistus on koostatud selliselt, et see takistab kohtulikku arutelu, seda eelõige olukorras, kus süüdistuse sisu on keeleliselt või muudel põhjustel põhjendamatult raskesti arusaadav. Käesoleval juhul ringkonnakohus selliste etteheidetega ei nõustunud.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu etteheidetega süüdistuse ülesehituse ja selguse ning teo toimepanemise aja määratluse osas. Trükitehnilised vead süüdistusaktis ei ole aga aluseks selle tagastamisele, vaid neid on prokuröril võimalik parandada kohtuliku uurimise käigus, märkis ringkonnakohus oma määruses.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu etteheidetega süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude laialivalguvuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul on faktiliste asjaolude sedavõrd üksikasjalik kirjeldus oluline just selleks, et anda nendest asjaoludest ning iga konkreetse süüdistatava tegevusest arusaadavam ülevaade. „Reegel on, et mida vaieldavamaks süüdistatava teo karistusõiguslik kvalifikatsioon võib osutuda, seda kõikehõlmavam peaks olema süüdistuse sisus esitatav teokirjeldus. Samas tuleks aga süüdistuse koostamisel hoiduda õiguslikult irrelevantsete teo asjaolude kirjeldamisest, millised vaid koormavad süüdistuse teksti ja vähendavad selle arusaadavust. Käesoleval juhul on süüdistuses kirjeldatud teo elulisi asjaolusid kirjeldatud võrdlemisi laialt, kuid need on igati asjassepuutuvad ega vähenda süüdistuse arusaadavust ning ei muuda süüdistuse sisu iseenesest veel laialivalguvaks,“ märkis ringkonnakohus.

Seonduvalt maakohtu etteheidetega seoses süüdistusaktis toodud näidete, täismahulise tsiteerimise ja seaduse analüüsi kohta, mis väidetavalt koormab lugejat ja teeb teksti mõistmise raskeks, märkis ringkonnakohus, et „ainuüksi sellisel põhjusel, et tekst lugejat liigselt koormab, ei anna alust süüdistusakti tagastamiseks kui tekstist on samas võimalik aru saada konkreetse etteheite kohta ehk faktilised asjaolud on piisavalt selged ja jälgitavad.“

Ringkonnakohus nõustus ka sellega, et prokuratuuri pädevuses on määratleda, millisel viisil süüdistusaktis süüdistusi kajastada, kohtu etteheited süüdistuse stiilile ei saa aga olla prokuratuurile süüdistusakti tagastamise aluseks, sest see ei muuda iseenesest veel süüdistusakti nõuetele mittevastavaks.

Maakohus oli vaidlustatud määruses märkinud, et süüdistuses esinevad mitmed ebatäpsused, mis muudavad tekstist arusaamise raskemaks. Prokuratuur nõustus määruskaebuses sellega, et süüdistusaktis esineb kohtu poolt välja toodud viga süüdistuse punkti pealkirjas ning et kahe tõendi juurde on jäänud prokuröride kommentaarid ning samuti on kaks poolikut lauset. „Samas viitas prokurör põhjendatult asjaolule, et selliste ebatäpsuste puhul on tegemist trükitehniliste vigadega ning vahetult tekstist tulenevalt on arusaadav, milline asjaolu on ebaõigesti kajastatud. Poolikud laused tekstist arusaamist samuti ei takista,“ märkis ringkonnakohus, nõustudes prokuratuuriga, et kohtu poolt välja toodud vead ei moonuta ega täienda oluliselt faktilisi asjaolusid ega takista süüdistustest kui tervikust arusaamist.


Janar Filippov
I ja II kohtuastme avalike suhete teenistuse juht