Ringkonnakohus mõistis Martin Halliku talle esitatud süüdistuses õigeks

Jaga
PrintPDF Jaga

PRESSITEADE

Tartu Ringkonnakohus

3. september 2020

 

Ringkonnakohus mõistis Martin Halliku talle esitatud süüdistuses õigeks

Tartu Ringkonnakohus tühistas täna, 3. septembril Tartu Maakohtu 18. märtsi 2020.a otsuse ning mõistis Martin Halliku talle esitatud süüdistuses õigeks.

Martin Hallik tunnistati Tartu Maakohtu 18. märtsi 2020. a otsusega süüdi KarS § 143 lg 1 järgi, kohus mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. Hallik ei pane kaks aastat kestva katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. M. Hallikult mõisteti mittevaralise kahju hüvitisena välja 5000 eurot kannatanu kasuks.

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni M. Halliku kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs, kes palus Tartu Ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada ja M. Hallik talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lisaks taotleti jätta kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata ning hüvitada M. Hallikule menetluskulud. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni ka prokuratuur, kes taotles otsuse tühistamist osaliselt. Prokuratuur taotles, et kohus mõistaks M. Halliku karistuseks KarS § 143 lg 1 järgi 2 aastat vangistust, mille kandmise algust loetaks alates süüdimõistetu vanglasse saabumisest.

Tartu Ringkonnakohus arutas kriminaalasja kinnisel kohtuistungil ning tegi täna 3. septembril otsuse, millega rahuldas M. Halliku kaitsja apellatsiooni ning mõistis M. Halliku talle esitatud süüdistuses õigeks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis asja analüüsides, et  puuduvad ühesed tõendid, et M. Hallik kasutas teadlikult enda huvides ära mõjuvõimu selleks, et toime panna süüdistusaktis nimetatud tegusid.

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu maakohtu otsusest põhjendusi, millest pidi süüdistatav aru saama, et kannatanu tunnetas tema käitumist sunnina. „Sõltuvussuhte ärakasutamine tähendab seda, et toimepanija kuritarvitab tahtlikult kannatanu  sõltuvust temast, mis objektiivselt võimaldab või lihtsustab suguühte või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist. Süüdistatava (vähemalt kaudne) tahtlus peab hõlmama intellektuaalse elemendi osas teadmist, et ohver nõustub temaga suguühtesse astuma vaid seetõttu, et ta sõltuvussuhtest johtuvalt ei lähtunud käitumisotsuste tegemisel enda vabast tahtekujundusest. Kui toimepanija kannatanu tegeliku tahte osas eksib, ei pane ta tegu toime tahtlikult,“ toob ringkonnakohus tehtud otsuses välja.

Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu otsus põhistamata küsimuses, kuidas M. Hallik kasutas oma juhipositsiooni teadlikult ära. Arusaamatuks jääb seegi, millistest faktilistest asjaoludest kohus järeldas süüdistatava teadmist, et kannatanul alluvana on keeruline tema lähenemiskatseid tõrjuda. Ringkonnakohtu arvates on taoline seisukoht meelevaldne. Nimelt ei ole kannatanu oma ütlustes viidanud ühelegi asjaoludele, millest saaks järeldada, et M. Hallik oleks teda reaalselt mõjutanud, ähvardanud või muul moel temaga manipuleerinud panemaks toime süüdistuses nimetatud tegusid. „Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tõendeid väitmaks, et võimu ärakasutamine oleks M. Halliku jaoks olnud vahend kannatanu tegeliku tahte allasurumiseks ja seeläbi soovitud seksuaaltegevusteni jõudmiseks,“ toob ringkonnakohus tehtud otsuses välja.

Seoses õigeksmõistmisega jääb kannatanu tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata ning prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsusega mõisteti riigieelarvest M. Halliku kasuks välja apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 4698 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud mõistliku suurusega kaitsjatasu summas 30 834 eurot. Kannatanule tekkinud esindajatasu mõistis  kohus välja summas 2214 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud esindajatasu summa 22 362 eurot.

 

Tegemist on jõustumata kohtuotsusega. Kassatsiooni Riigikohtule on võimalik esitada 30 päeva jooksul.

 

 

Lugupidamisega

Annett Kreitsman

pressiesindaja

Tartu kohtud

521 34 80