Riik saab Ristna tuletorni kinnistu enda valdusesse tagasi

Jaga
PrintPDF Jaga

14. detsember 2017
                                                                                                            
Pärnu Maakohus rahuldas eile, s.o 13.12.2017.a Eesti Vabariigi hagi Oksana Serdjuki vastu välja andmaks Ristna tuletorni kinnisasi. Ühtlasi määras kohus kohtuotsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmise koos talle kuuluva varaga täitemenetluse seadustiku sätestatud korras.

Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja kasutab Ülevaataja kinnistul asuvaid eluruume üürilepingu alusel, tasuta kasutamise lepingu alusel või valdab kostja eluruume õigusliku aluseta.

Tänavu 13. juulil pöördus Eesti Vabariik Veeteede Ameti kaudu hagiga Pärnu Maakohtusse Ristna tuletorni endise majakavahi Oksana Serdjuki vastu, et viimane vabastaks tuletorni kinnistu Ülevaataja hoones asuva eluruumi. Veeteede Amet väitis hagis, et Serdjuk on nende endine töötaja, kellega oli sõlmitud suuline üürilepingu, kuid leping öeldi üles 21.12.2010.a. Kostja pöördus 20.01.2010.a üürilepingu pikendamise nõudega Harju Maakohtusse ja hiljem Tallinna Ringkonnakohtusse, kus jäeti hagi rahuldamata ning kohtuotsused jõustusid 16.12.2011.a 

2012- 2016.a  on kostja mitmel korral pöördunud Veeteede Ameti poole sooviga saada uus üürileping või osta kinnistu ära. Veeteede Amet on aga selgitanud, et vara kasutada andmise otsustab Riigivaraseaduse järgi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Hageja esitas ka kohtule 13.10.2016.a nõudekirja, mis tõendab hageja viimasena esitatud nõuet, et kostja vaidlusaluse kinnistu vabastaks. Veeteede Ameti esindajad olid mitmel korral kinnistul käinud ja neil kordadel kostjat kinnistul ei viibinud. Kostja ei vaielnud Veeteede Ameti nõudekirjale vastu, seetõttu eeldas Amet, et kostja on kinnistu vabastanud ja seetõttu lülitas 19.11.2016.a välja elektri ja paigaldas territooriumi autoväravale, hoonele, kuurile ja saunale tabaluku. Hageja leiab, et on andnud kostjale piisava aja kinnisasja vabastamiseks, samuti on püüdnud leida kinnisasja vabastamiseks kohtuvälist lahendust nelja ja poole aasta jooksul.

Oksana Serdjuk Veeteede Ameti esitatud hagi ei tunnista ning hagiavaldus olevat tulnud talle üllatusena. Ta selgitas, et kasutab Ülevaataja kinnistul asuvat elamut oma elukohana alates 1987.a ning tal puuduvad võimalused välja kolimiseks ja kinnistu vabastamiseks. Kostja nõustub, et hageja on kinnistu omanikuks, kuid ei nõustunud, et eluruum on tema ebaseaduslikus valduses. Kostja väitis, et kasutab eluruumi, kas uue üürilepingulise suhte või alternatiivselt tasuta kasutamise suhte alusel kuna poolte vahel on tehtud suuline kokkulepe 2011.a aprillikuu lõpus ja mai alguses nii, et kostja võib eluruumi kasutada, kui ta teeb seal parendusi ja tasub kommunaalteenuste eest. Samuti ta leiab, et Veeteede Amet on ligemale kuus aastat aktsepteerinud, et ta kasutab eluruumi oma elukohana, tasub elektriarveid jms.

Kohtu hinnangul ei ole kostja ütlused usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Kostja vande all antud seletus ei tõenda, et poolte vahel sõlmiti 2011 aasta aprilli lõpus mai alguses suuline üürileping. Kostja on esmakordselt esitanud väited suulise üürilepingu sõlmimisest 22.09.2017.a kohtuistungil. Kostja selgitas, et varasemalt ei avaldanud ta seda käesolevas menetluses, kuna tegemist on aastatetaguse sündmusega ning selle meenutamine on võtnud aega. Kohus leiab, et kui poolte vahel olnuks sõlmitud suuline üürileping kostja poolt väidetud ajal, siis on vähetõenäoline, et kostja ei suutnud seda meenutada alates 14. juulist 2017.a, mil talle toimetati kätte hagi materjalid. Samuti toimus 2011.a menetlus Harju Maakohus ning kohtuistung toimus 06.05.2011.a. Kohus leiab, et ei ole usutav, et kostja, olles saavutanud väidetava kokkuleppe hageja esindaja Toivo Prelaga uue üürilepingu sõlmimises, ei avaldanud seda kohtumenetluses. Samuti ei avaldanud kostaja uue üürilepingu sõlmimist Ringkonnakohtu kohtuistungil 26.10.2011.a. Vastupidi, O.Serdjuk on 19.12.2011.a avaldanud, et poolte vahel puudub kehtiv üürileping.

Algselt avaldas O. Serdjuk kohtule, et kokkuleppe sõlmis ta Toivo Prelaga peale varasemate kohtuotsuste jõustumist. Hiljem asus aga seisukohale, et sõlmis kokkuleppe 2011.a kevadel. Veeteede Amet väidab aga, et Prela ei olnud sel ajal määratud peadirektori ülesannetesse. Seega on Serdjuki enda ütlused vastuolus ning hiljem ta ka loobus 22.09.2017 kohtuistungil tuginemast asjaolule, et poolte vahel sõlmiti suuline leping pärast kohtulahendi jõustumist.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva üürilepingu olemasolu, mis annaks talle õigusliku aluse vallata Ristna tuletorni Ülevaataja katastriüksusel paiknevaid eluruume. Tasuta kasutamise lepingu puhul peab olema tuvastatav poolte tahe sõlmida tasuta kasutamise leping. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saab järeldada poolte tahet sõlmida tasuta kasutamise leping. Seega on välistatud ka tasuta kasutamise leping.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et Ülevaataja kinnistu puhul on tegemist riigivaraga. Riigivaraseaduse järgi peab aga kasutusleping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks aluse kaaluda, mis olid erakordsed asjaolud, et Veeteede Amet oleks andnud kostja kasutada 2011 aastal kohtumenetluse toimumise ja sellele järgnenud ajal Ülevaataja kinnistul paiknevaid eluruume, eirates Riigivaraseaduse põhimõtteid ja norme.

Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja väited poolte vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingust on tõendamata. Samuti leiab kohus, et kuna kostja valdab hagejale kuuluvat kinnisasja õigusliku aluseta ning kui ta on tarbinud ruumides teenuseid, siis tulebki kostjal tarbitud teenuste eest tasuda. Kohus leiab, et Veeteede Ameti soov asja lahendamiseks kohtuväliselt ei saa olla etteheidetav ning see ei anna kostjale õigust asuda seisukohale, et õigusliku aluseta valdus on aja jooksul muutunud õiguslikul alusel põhinevaks valduseks.

Tsiviilkohtmenetluse seadustiku järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude kindla summa määrab kohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
 

Jaanika Lusti
pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
53488890