Riigikohtu esimees parlamendis: Esimese astme kohtud teevad head tööd

Jaga
PrintPDF Jaga

Riigikohtu esimees Märt Rask andis täna, 6. juunil Riigikogule seadusega ettenähtud ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Riigikohtu esimees keskendus ettekandes suures osas suundadele kohtuasjade dünaamikas, lahendite kvaliteedis ja menetluste kiiruses; samuti rääkis ta Eesti kohtusüsteemi ja õigusemõistmise positsioonist Euroopa riikide võrdluses.

„2012. aasta andmete võrdlemisel 2011. aasta andmetega saab järeldada, et ka eelmisel aastal pöörduti kohtusse kaebuste ja avaldustega kõigis menetlusliikides, välja arvatud väärteomenetluses, 10-16% võrra vähem. Selgeid põhjusi, miks kohtusse pöördumiste arv on vähenenud, on võimatu põhjaliku teadusliku analüüsita välja tuua, mistõttu ei ole mõistlik ühe aasta suundumuste alusel kaugemale ulatuvaid järeldusi teha,“ rääkis Rask.

Riigikohtu esimehe hinnangul ei ole kaebuste ja avalduste arvu vähenemine kohtute tegelikku töökoormust vähendanud, sest tavapärase kuni kümne vakantse kohtunikukoha asemel oli läinud aastal pidevalt täitmata kuni 16 kohtuniku ametikohta. „Iga Harju Maakohtu tsiviilasju lahendav kohtunik kirjutas 2012. aastal 408 kohtuotsust ja –määrust, see on 1,1 õiguslikku analüüsi eeldavat otsustust kalendri-, mitte tööpäevas,“ rääkis Rask. Sealjuures lahendati nii tsiviil- kui kriminaalasju möödunud aastal esimese astme kohtutes kiiremini kui ülemöödunud aastal.

Õiguskindlusest rääkides andis Rask numbrilise ülevaate, mille kohaselt kõigist maakohtutes tehtud lahenditest jäi ka pärast ringkonnakohut täielikult kehtima 96-98%. Haldusasjadest 85% lahenditest. Riigikohtus võetakse menetlusse esimeses astmes lahendatud asjadest alla 1% ning nendest asjadest jõuab näiteks esimesele astmele arutamiseks tagasi ehk läheb nö teisele ringile vaid 0,1-0,4%.

Siiski nõustus Märt Rask ametisse nimetatud uue Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe öelduga, et üks peamisi ülesandeid Eesti kohtusüsteemi ees on just kohtulahendite kvaliteedi parandamine, mis on aga keeruline ülesanne arvestades esimese astme kohtute töökoormust.

Võrdluses teiste Euroopa kohtusüsteemiga märkis Rask, et Eesti kohtud lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju Euroopa keskmise kiirusega ning haldusasju märksa kiiremini. Kohtunikke on 100 000 elaniku kohta Eestis vähem kui Euroopas keskmiselt, Maailma Majandusfoorumi andmetel tunnetatakse Eesti kohtusüsteemi sõltumatuna (144 maailma riigi hulgas on Eesti kohtusüsteem hinnangulise sõltumatuse osas paigutatud 21. kohale).

Ettekande teksti ja lisadega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja