Mõrvakatse ei leidnud teises kohtuastmes tõendamist

Jaga
PrintPDF Jaga

22. november 2017

Tartu Ringkonnakohus tühistas sel esmaspäeval osaliselt Viru Maakohtu selle aasta 25. mai otsuse, millega tunnistati mullu suvel Kohtla-Järvel baari juures tulistanud Andrei Barabaš (40) süüdi mõrvakatses.

Ringkonnakohus mõistis ta mõrvakatses süü tõendamatuse tõttu õigeks. Küll aga jäi Barabaš ka teises kohtuastmes süüdi avaliku korra raskes rikkumises relvaga ähvardades ning tulirelva ja selle summuti ebaseaduslikus käitlemises. Ringkonnakohus mõistis Barabašile nende kuritegude eest viieaastase vangistuse ehk maksimaalse karistuse, mida seadus võimaldab. Koos talle varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osaga tuleb tal vangistuses olla kuus aastat, viis kuud ja 28 päeva.

Prokuratuuri esitatud süüdistuse järgi võttis Barabaš eelmise aasta 9. juulil kella 2:50 ajal Kohtla-Järvel Ahtme maanteel asuva baari läheduses hõlma alt välja tulirelva ning sooritas mitu valangut teekatte pihta ja baari läheduses õues viibivate inimeste suunas. Seejärel jooksis Barabaš prokuratuuri süüdistuse järgi relvatoru väljas viibivate inimeste poole hoides nende suunas ja jätkas nende pihta tulistamist. Üks kuul tabas 40-aastase mehe selga, tekitades talle laskehaava.

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis kriminaalasja peamist tõendit ehk sündmuskoha juures asuvate kaamerate videosalvestisi uurides, et süüdistatav tulistas relvast neljal korral ning kõik lasud oli suunatud maha ja mitte ükski neist ei olnud suunatud inimestele. Teises kohtuastmes leidis üheselt tõendamist, et kannatanu alaselga tabas kuul rikošetina kolmandast maha tulistatud lasust.
Süüdistatava selgitusel toimus baaris konflikt, millele järgnes õues sõnavahetus kahe erineva seltskonna vahel. Barabaš soovis enda sõnul laskudega inimesi laiali peletada selleks, et ära hoida rünnet ühe oma kaaslase suhtes. Ühegi inimese suunas tulistamine ja süüdistatava tahtlus kedagi tappa teises kohtuastmes ühegi tõendiga tõendamist ei leidnud. Barabaši tapmistahtluse vastu räägib ka see, et tulistamise ajal viibisid tema enda kaaslased kannatanu lähedal.

Ringkonnakohus leidis, et Barabaši süü avaliku korra raskes rikkumises on väga suur, sest ta ei käitunud mitte ainult teisi inimesi häirival, vaid ka neid ohtu seadval viisil. Samuti arvestas teise astme kohus Barabašile maksimaalset karistust mõistes sellega, et teda on ka varem karistatud tulirelva ja selle summuti ebaseadusliku käitlemise eest. 

Maakohus mõistis Barabašile kaheksa-aastase vangistuse. Koos varasemate süütegude eest mõistetud karistuse ärakandmata osaga tulnuks tal maakohtu otsuse järgi kanda üheksa aastat, viis kuud ja 28 päeva vangistust.

Ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud ja on vaidlustatav Riigikohtus 30 päeva jooksul.


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee