Kuritegeliku ühenduse juhi seitsme-aastane vangistus jõustus

Jaga
PrintPDF Jaga

19. oktoober 2017

Riigikohus ei võtnud sel nädalal menetlusse Andrei Leppiku (42) kaitsjate kassatsioonkaebusi, mis tähendab, et mehe süüdimõistmine kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, samuti rahapesus ja maksukuritegudes jäi jõusse, nagu ka talle liitkaristuseks mõistetud seitsme-aastane vangistus.

Eelmise aasta novembris mõistis Viru Maakohus Andrei Leppiku süüdi maksupettuste sooritamise soodustamiseks loodud kuritegeliku ühenduse juhtimises. Maakohus tuvastas, et Andrei Leppiku panus kuritegeliku ühenduse toimimisse oli äärmiselt suur, ta pidas igapäevaselt kümneid telefonikõnesid, et ühenduse tegevust juhtida ja kontrollida, jälgis laekumisi variäriühingute kontodel, koostas fiktiivseid arveid, tegeles sularaha üleandmisega jne. lisaks mõistis maakohus Andrei Leppiku süüdi kaasaaitamises maksupettustele, millega jäi riigieelarvesse maksudena laekumata üle 300 000 euro, ning raamatupidamisdokumentide võltsimises ja rahapesus.
Kuritegeliku ühenduse põhitegevuseks oli erinevatele äriühingutele fiktiivsete arvete koostamine, eesmärgiga kasutada neid maksukohustuse vähendamiseks. Süüdistuse kohaselt legaliseeris Andrei Leppik koos samuti süüdi mõistetud  Anastassia Leppikuga kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud maksupettuste tulemusel saadud kriminaaltulu ehk kasutas Terrasport OÜ soetamisel ja selle majandustegevuse, milleks oli Jõhvi linna jõusaali rajamine, finantseerimiseks kuritegude toimepanemise tulemusena saadud kriminaaltulu. Süüdi mõisteti ka nimetatud osaühing.

Viru Maakohtu otsuse vaidlustasid nii prokurör kui süüdistatavad.

Selle aasta juunis rahuldas Tartu Ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni, mõistes Andrei Leppiku lisaks eelnimetatud tegudele süüdi ka kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid Vladimir Popenko, Sergey Evstifeev, Vladislav Drozd, Raul Lehing, Toomas Tikerbär, Tõnis Anton, Roman Jakovlev, Oleg Gulov, Alik Rzajev, loomises. Ringkonnakohus nõustus prokuröri väitega, et kuritegeliku ühenduse loomine seisnes Andrei Leppiku poolt kuritegeliku käitumise skeemi väljatöötamises.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates põhjendatult järeldusele, et Andrei Leppik ja tema juhitud kuritegelik ühendus kasutas kokku üheksat variäriühingut, milliste juhatuse liikmed ei omanud ettevõtete üle tegelikku kontrolli ning reaalset majandustegevust neil ei olnud. Neid ettevõtteid kontrollis Andrei Leppik või tema juhitud kuritegeliku ühenduse teised liikmed. Nende ettevõtete eesmärgiks oli alates 2014 jaanuarist esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustuse vähendamiseks võltsarveid, s.o arveid kaupade ja teenuste müügi kohta, mida tegelikkuses ei müüdud ega osutatud. Samuti kasutati neid variettevõtteid selleks, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid, millistelt said Andrei Leppik ja tema loodud kuritegeliku ühenduse liikmed reaalset kasu. Äriühingud, kellele võltsarveid väljastati, kasutasid neid oma maksukohustuse vähendamiseks.

Maakohus tuvastas, et kuigi Andrei Leppik ei ole ühegi nimetatud ettevõtte omanik, juhatuse liige ega palgaline töötaja, leiti tema elu- ja töökohas ning sõiduautos tehtud läbiotsimistel hulgaliselt nimetatud ettevõtteid puudutavaid arveid, akte, hinnapakkumisi ning sõnumeid arvete teemadel. Sellest järeldas maakohus, et Andrei Leppikul oli märkimisväärne seos kõigi nimetatud ettevõtetega. Ringkonnakohus nõustus nimetatud järeldusega. Süüdistatavate apellatsioone ringkonnakohus ei rahuldanud.


Janar Filippov
I ja II kohtuastme avalike suhete teenistuse juht