Kohus tühistas loodusalade kaitseks osaliselt Tartu linna üldplaneeringu

Jaga
PrintPDF Jaga

21. veebruar 2019

Tartu Ringkonnakohus tühistas tänase otsusega Tartu linna üldplaneeringu 2030+ kehtestamise otsuse Ropka silda ja selle ühendusteed puudutavas osas. 

Sild koos ühendusteega oli planeeritud Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Ropka-Ihaste loodus- ja linnualale.

Üldplaneeringu tervikuna tühistamist taotlesid kohtus eraisik ja MTÜ Tartu Pargid. Kuna Tartu Halduskohus kaebusi ei rahuldanud, vaidlustasid nad otsuse teises kohtuastmes. Ringkonnakohus menetles vaid eraisiku apellatsiooni, kuna MTÜ Tartu Pargid ei kõrvaldanud tähtaegselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistavaid puudusi. 

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium nõustus halduskohtuga, et suur osa kaebaja etteheidetest olid esitatud kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, milleks kaebajal kaebeõigus puudus. Seaduse järgi saab planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada vaid kaebaja iseenda subjektiivsete õiguste rikkumise korral või populaarkaebusena avalikes huvides. Ka ei tuvastanud ringkonnakohus, et linn oleks käitunud õigusvastaselt Tartu kesklinna senise planeeringu Tartu linna üldplaneeringusse integreerimisel ega parkide ja haljasalade planeerimisel.  

Küll aga nõustus ringkonnakohus kaebaja etteheidetega osaliselt Natura 2000 võrgustiku alasid puudutavas osas. Kohus leidis, et üldplaneeringu kehtestamine Natura 2000 võrgustiku alal ei ole Ropka silla ja selle ühendustee puhul toimunud kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega ning on seetõttu õigusvastane. 

Tartu linna alal paiknevad kolm Natura võrgustikku kuuluvat ala: Ropka-Ihaste loodusala, Ropka-Ihaste linnuala ja Anne loodusala. Nendel aladel kavandatava tegevuse mõju prognoosimiseks teostati keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames Natura eelhindamine. Nii KSH aruandes, Tartu linna üldplaneeringu seletuskirjas kui ka üldplaneeringu kehtestamise otsuses mööndakse Ropka silla ja selle ühendustee negatiivset mõju Natura 2000 alale. Samas leitakse, et arenduse täpsem mõju tuleb kindlaks teha alles konkreetse tehnilise lahenduse väljatöötamisel Natura asjakohase hindamise käigus ja siis taotleda ka Vabariigi Valitsuselt Natura ala mõjutamise lubamiseks erandit. Seaduse järgi võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult konkreetse võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle kaitse eesmärki. Negatiivsest mõjust hoolimata võimaldab seadus strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski avalikkuse jaoks esmatähtsatel põhjustel vajalik. Sel juhul tuleb seada ka kohustus hüvitusmeetmete rakendamiseks. Kohtule ei nähtunud, et antud juhul oleks selliselt toimitud.

KSH ja Natura asjakohase hindamise läbiviimine, samuti uute andmete kogumine kaitsealuste liikide kohta sõltub sellest, kas Tartu linn kavatseb Ropka silda ja selle ühendusteed puudutava projektiga Natura 2000 aladel jätkata. Kui linn seda kavatseb, on uue KSH aruande koostamine ja Natura asjakohase hindamise läbiviimine vältimatu. 

Tänane otsus on vaidlustatav Riigikohtus kuni 25. märtsini. 


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee