Kohus: Relvaloa äravõtmine pärast joobes juhtimise karistust peab olema põhjendatud

Jaga
PrintPDF Jaga

29. september 2017

Tartu Halduskohus tühistas eile Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsuse, millega tunnistati kehtetuks relvaluba pärast selle omaniku karistamist joobes juhtimise eest. Kohtu hinnangul ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamine nimetatud kuriteo alusel küll välistatud, kuid vajab hoolikamat põhjendamist.

PPA otsuse vaidlustas kohtus kaebaja, kellele anti relvaluba 2014. aastal. 2016. aasta detsembris loa kehtivus aga peatati, sest kaebaja suhtes alustati kriminaalmenetlust joobes juhtimise kahtlustusega. Selle aasta veebruaris tunnistas kohus kaebaja samas kuriteos süüdi, mõistes talle rahalise karistuse ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Seejärel tunnistas PPA tema relvaloa kehtetuks.

Kaebaja sõnul tegeleb ta jahilaskmisega, omades vastavat litsentsi. Tal puuduvad varasemad kriminaalkaristused ja rikkumised seoses relvade omamise, kandmise või kasutamisega.

Kohtu hinnangul ei ole PPA oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud ja on esitanud vaid formaalsed põhjendused. Vaidlustatud otsus võimaldab kaalutlusõigust ja selle tegemisel tuleb PPA-l hinnata nii kriminaalkorras karistatud isikut kui ka tema toimepandud tegu. Kohus leidis, et PPA on jätnud kaalumata kaebaja isiku ja konkreetse kuriteo toimepanemisega seotud asjaolud. Kaebaja süüteo käsitlemisel on PPA piirdunud vaid selle märkimisega, millal tehti süüdimõistev kohtuotsus, millal see jõustus ja millise kuriteokoosseisu järgi ta süüdi mõisteti. Otsuses ei ole esitatud ühtegi kaebaja isikut või isikuomadusi iseloomustavat väidet. 

Kohtule jäi arusaamatuks, kuidas jõudis PPA järeldusele, et kaebaja ei vasta enam relvaloaomanikuna relvaseadusega kehtestatud nõuetele. Samuti ei nähtu otsusest, et PPA oleks otsuses arvestanud kaebaja selgitustega jahilaskmise ja jahinduse kohta. 

Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid. Vastasel juhul ei saa kohus kindel olla, et olulise asjaolu tuvastamata jätmine ja haldusakti puudulik põhjendamine ei ole asja otsustamist mõjutanud.

Kohus selgitas ka seda, et relvaloa kehtetuks tunnistamist võib lugeda kaalutlusõiguseta põhjendatuks mõnede kuritegude puhul, näiteks terrorism, isikuvastased kuriteod või relvaga toimepandud kuriteod. Mootorsõiduki joobes juhtimist ei saa aga selliseks kuriteoks pidada.

Eilne otsus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 30. oktoobrini.


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee