Kohus otsustas: Piiratud teovõimega inimese poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutab eestkostja

Jaga
PrintPDF Jaga

PRESSITEADE
Pärnu Maakohus
1. detsember 2020

Pärnu Maakohus kuulutas täna, s.o 1.12.2020 kohtuotsuse kriminaalasjas, kus süüdistati 37-aastast meest võõra asja hävitamises, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Süüdistuse järgi pani meesterahvas 2019.a oktoobrikuus Pärnu linnas põlema taarapunkti, millega tekitati kannatanule varaline kahju summas 77 262 eurot.

Kuivõrd süüdistatav oli eestkoste all ja eestkostjaks oli Pärnu Linnavalitsus, siis esitati kohtumenetluses tsiviilhagi süüdistatava ja tsiviilkostjast Pärnu Linnavalitsuse vastu solidaarselt. Tsiviilhagi esitati võlaõigusseaduse alusel, mille kohaselt eestkoste alla antud piiratud teovõimega isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutab isiku eestkostja, kui ta ei tõenda, et ta on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult oodata, et ära hoida eestkostetava poolt kahju tekitamist. Justnimelt tsiviilhagi oli antud kriminaalasja vaidlusobjektiks.

Nii kriminaalkohtumenetlus, kui ka selles aset leidev hagimenetlus on võistlevad menetlused, milles pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus andis eelmenetluses pooltele täiendavalt tähtaja sisulisema seisukoha ja vajadusel tõendite esitamiseks.

1.12.2020 tunnistas Pärnu Maakohus süüdistatava süüdi ning mõistis talle karistuseks reaalse vangistuse, lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeb kohus mehe vahi alla võtmise kuupäeva ehk 27.11.2019. Kohus arvestas karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid, sh asjaolu, et kuritegu pandi toime piiratud süüdivuse seisundis.

Kohus jättis rahuldamata kannatanu tsiviilhagi piiratud teovõimega süüdistatava vastu, kuivõrd mehel puuduvad nõude tasumiseks rahalised vahendid ja väljavaated vastavaid vahendeid edaspidi ka suurendada. Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi eestkostjast Pärnu Linnavalitsuse vastu osaliselt, mõistes kannatanu kasuks välja 67 262 eurot. Kohus leidis, et tsiviilkostja ei suutnud tõendada, et ta tegi eestkostetava jaoks mõistlikult oodatava, et ära hoida kahju tekitamist.

Nimelt oli süüdistatavale seatud eestkoste varaliste ja isiklike asjade, s.h rahaliste asjade, tehingute, ravi- ja sotsiaalteenuste ajamiseks. Eestkostjal oli eestkostetava tegemiste kohta teave alates 2019 suvest umbkaudne, eestkostetav ei kasutatud talle eestkostja poolt korraldatud teenuseid ning talle ei otsitud ka muid sobivamaid meetmeid. Samuti asuti lõpetama eelnevaid teenuseid neid millegagi asendamata. Süstemaatiliselt eeskostetava poolt öösiti toime pandud varasematest süütamistest, mis algasid juba suvel 2019, sai eestkostja teada septembris 2019, kuid suhtus sellesse passiivselt. Käesolev kuritegu pandi toime 29.10.2019 ja 28.11.2019 tuvastas kohtueelne uurimine kahtlustava, kes ka koheselt vahistati prokuratuuri taotlusel kohtu poolt.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Lugupidamisega
Jaanika Lusti
pressiesindaja
Pärnu Maakohus
53488890