Kohus: nimepanekul ei tule järgida ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava

Jaga
PrintPDF Jaga

 

12.01.2021

Tartu Ringkonnakohus selgitab täna, 12. jaanuaril tehtud otsuses, et lapsele nime valimisel ei tule järgida ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava. Seega on kaebuse esitanud lapsevanemal subjektiivne õigus panna oma lapsele nimeks Nelery ja vastustaja keeldumine selle registreerimisest on õigusvastane.

Ringkonnakohtusse jõudnud kohtuasjas vaidlesid pooled selle üle, kas lapsevanemal (kaebaja) on õigus panna oma lapsele nimeks y-lõpuga Nelery või tohtis Rakvere Linnavalitsus (vastustaja) selle keelata. Menetlusosalisena oli kaasatud ka siseministeerium. Peamised normid, mille tõlgenduse üle vaieldi, on nimeseaduse (NS) § 5 ja § 7. NS § 5 lg 1 järgi kasutatakse isikunime kirjutamisel eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.

Kohus nõustub siseministeeriumi seisukohaga, et lapsele nime panemisel tuleb arvestada ka keeleseadust. Siiski ei nõustu kohus ministeeriumi tõlgendusega, et nime panekule kohaldub KeeleS § 4 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 71 järgi range kirjakeele norm. Selline tõlgendus ei ole kohtu hinnangul ainuvõimalik. Oluline on silmas pidada, et keeleseadusel on kaks eesmärki: reguleerida eesti keele kasutust ametlikus asjaajamises ning kaitsta eesti keelt laiemalt. „Praegusel juhtumil on küsimus aga lapsele nime valikus ja mitte haldusorganite keelekasutuses, mistõttu on küsitav, kas isikutelt on üldse proportsionaalne nõuda lapsele nimepanekul keeruka range kirjakeele normi järgimist. Samuti tuleb arvestada, et seadus sätestab selgelt ja ühemõtteliselt vanema subjektiivse õiguse oma lapsele ise nimi valida,“ toob kohus tehtud otsuses välja.

Kohtu hinnangul on tõlgendus, mille kohaselt tuleks nimepanekule kohaldada ranget kirjakeele normi, ilmselgelt ebaproportsionaalne ja piirab ülemäära vanemate põhiõigusi. Kaalumisel on seejuures kaalukaussidel vastamisi põhiseaduslikud väärtused. Ühel pool on eesti keele kaitse (PS preambul, § 6, § 51 lg 1 ja § 52 lg 1). Samas on teisel kaalukausil puudutatud põhiõigustena nii vanemate õigus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (PS § 27 lg 3), õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) kui ka üldine vabaduspõhiõigus (PS § 19 lg 1). „Seejuures on oluline silmas pidada, et isikute eesnimed mõjutavad keele püsimajäämist üksnes vähesel määral. Palju olulisemat mõju omab näiteks eestikeelse hariduse või eestikeelse väärtkirjanduse kättesaadavus. Samas on vanemate jaoks valikuõigus nime panekul väga olulise kaaluga,“ selgitab kohus.

Seega ei tule ringkonnakohtu hinnangul nimepanekul järgida ranget kirjakeele normi, vaid vastavalt KeeleS § 4 lg‑le 3 keelekasutuse head tava. Seda järeldust toetab ka tõdemus, et lapsele nime panekul kohalduv keelenõuete regulatsioon peab juba selle oluliselt teistsuguste adressaatide ringi tõttu olema vähem keerukas kui erialase väljaõppega ametnikele suunatud range kirjakeele norm. Nimepanekul tuleb lähtuda sellest, et isikunime kirjutamisel tuleb kasutada eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid (NS § 5 lg 1). Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele ja võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele (NS § 5 lg 2).

Lisaks toob kohus otsuses välja, et nime kirjapildis olev eesti-ladina tähestiku võõrtäht ei pruugi muuta nime veel võõrkeelseks, kui see oma kõlalt sobitub Eesti nimetraditsiooni ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed sellist kirjapilti oma lastele nimede panekul kasutada soovivad. „Rahvuslik nimetraditsioon, mida siseministeerium soovib kaitsta, ei seisne selles, mis ametnikule või keeleteadlasele meeldib, vaid selles, millised nimed on tegelikult kasutuses. Kuna Eestis on võrdlemisi levinud y‑lõpulised naisenimed, siis tuleb tunnistada, et Eesti nimetraditsiooni võivad kuuluda ka y‑lõpulised naisenimed,“ selgitab kohus. Ka on kohtu hinnangul kaebaja põhjendatult viidanud sellele, et nimi „Nelery“ on väga sarnane aktsepteeritud nimega „Helery“.

Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et Nelery on eestikeelne nimi, mis ei ole NS § 7 lg-te 2 ega 3 alusel keelatud, ja mis esineb Eestis tõendatult eelnevalt vähemalt ühel korral. Seega puudus vastustajal alus keeldumiseks selle nime kaebaja taotlusel rahvastikuregistrisse kandmisest. Tegemist ei ole tavatu eesnimega NS § 7 lg 3 p 1 tähenduses, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv.

Tehtud otsusega kohustas Tartu Ringkonnakohus Rakvere Linnavalitsust kandma rahvastikuregistrisse kaebaja lapse eesnimena sisse „Nelery“.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates.

 

Lugupidamisega

Annett Kreitsman
pressiesindaja
Tartu kohtud
521 34 80