Kohus: Müügilepinguga ostetud teatripiletitest loobumine ei vabasta maksmise kohustusest

Jaga
PrintPDF Jaga

12. september 2017

Tartu ringkonnakohus mõistis eilse otsusega SA Rakvere Teatrimajale välja neile tasumata nõude, mis tekkis müügilepinguga ostetud etendusepiletitest loobumise tagajärjel.

2015. aasta oktoobris sõlmis MTÜ Integratsiooni ABC Rakvere teatriga lepingu, millega viimane kohustus müüma MTÜ-le 405 piletit tükihinnaga 12 eurot sama aasta 21. detsembril toimuvale lasteetendusele  „Hansuke ja Greteke“.  Pooled leppisid kokku, et MTÜ tasub 200 pileti eest novembri alguses ja ülejäänud 205 pileti eest etenduse päeval. MTÜ väljastas teatrile garantiikirja, millega garanteeris 205 pileti ostmise hinnaga 12 eurot etenduse päeval. 2. novembril tasus MTÜ teatrile 200 pileti eest 2400 eurot.

6. novembril teatas ostja aga teatrile, et on sunnitud broneeringu tühistama. MTÜ soovis ettemaksu tagasi, teater aga tagastas ettemaksust vaid 504 eurot, mille ta sai tagasi 36 pileti müügist teistele soovijatele. MTÜ müüs ise edasi 50 broneeritud piletit, saades nii tagasi 600 eurot. Ülejäänud tasutud piletiraha summas 1296 eurot soovis MTÜ koos viivisega kohtu kaudu teatrilt tagasi saada. Kuna teatril õnnestus aga lepingus märgitud ülejäänud 205 pileti eest teistele soovijatele müümise eest saada mitte 2460 eurot, vaid 2172 eurot, palus teater omakorda kohtus MTÜ-lt välja nõuda saamata jäänud 288 eurot.

Ringkonnakohus leidis, et MTÜ nõue jääb rahuldamata, aga teatrile lepingujärgselt maksmata summa tuleb MTÜ-lt koos viivisega välja mõista. Ringkonnakohus kvalifitseeris vaidlusaluse lepingu teatripiletite müügilepinguks ja ei nõustunud maakohtu käsitlusega, et pooled sõlmisid etenduse vaatamiseks töövõtulepingu.

Kui töövõtulepingust on võimalik igal ajal ühepoolselt taganeda, siis müügilepingut ei ole võimalik ilma teise poole rikkumiseta kehtivalt üles öelda. MTÜ teatas soovist leping üles öelda, kuid teater sellega ei nõustunud. Kuna teater müügilepingut ei rikkunud, puudus MTÜ-l alus ühepoolselt selle ülesütlemiseks.

Kohus leidis, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille sisu ei olnud broneering, vaid müük. MTÜ oli võtnud lepinguga kohustuse teatripiletid osta ja nende eest kahes osas tasuda. Broneerimislepinguga oleks tegu olnud siis, kui pooled ei oleks võtnud kohustust sõlmida müügileping. Sel juhul oleks teater võtnud kohustuse jätta teatud ajaperioodi vältel broneeritud 205 piletit vabamüüki panemata ja MTÜ-l oleks kohustus eelduslikult maksta broneerimistasu.

Teater nõudis MTÜ-lt 205 pileti tasumise hinna tagamiseks garantiid, mille viimane ka andis. Pooled jõudsid kõigis olulistes lepingutingimustes kokkuleppele ja ostja garanteeris piletite eest tasumise sõltumata sellest, millal, kellele, mis tingimustel ja millises koguses ta pileteid edasi saab müüa või muul viisil realiseerida. Seega ei olnud tegu ka eellepinguga.

Eilne otsus on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul. 


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee