Kohus jättis rahuldamata Narva Linnavalitsuse kaebuse Keeleinspektsiooni peale

Jaga
PrintPDF Jaga

Tallinna Halduskohus jättis eilse otsusega rahuldamata Narva Linnavalitsuse kaebuse Keeleinspektsiooni ettekirjutus-hoiatuse peale, mis pani linnavalitsusele kohustuse nõuda kõigilt Narva koolidirektoritelt ja nende asetäitjatelt eesti keele oskuse parandamist ja ametikohal nõutavale tasemele vastava eksami sooritamist ning lõpetada tööleping nende koolijuhtidega, kes ei ole täitnud neid nõudeid 1. detsembriks 2012.

Kohus leidis, et keeleametnikul oli õigus teha ettekirjutus töölepingute lõpetamiseks. Keeleinspektsiooni pädevuses on kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist ning eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist. Käesoleval juhul on keeleametnik tuvastanud, et Narva munitsipaalkoolide juhtide keeleoskus ei vasta nõuetele. Kuigi mõned koolijuhid on läbinud eestikeelse magistriõppe, ei ole nemadki täitnud nõuet sooritada ametikohal nõutav C1-taseme eesti keele eksam. Sellise rikkumise sisuks on, et konkreetsetel töökohtadel töötavad isikud, kes ei vasta sellel töökohal töötamiseks esitatavatele nõuetele ning tööandjale on tehtud ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks konkreetse meetme võtmiseks.

Kohus leidis, et käesoleval juhul on nõuetekohaselt eesti keelt mitteoskavate koolijuhtide töölepingute lõpetamine proportsionaalne, kuna põhimõtteliselt ongi tegemist ainsa võimaliku ja tõhusa meetmega jätkuva õigusvastase olukorra lõpetamiseks. Sest olukorras, kus töökohtadel töötavatel isikutel puudub nõuetekohane eesti keele oskus, on rikkumise lõpetamiseks kaks võimalust. Esiteks see, et konkreetsed isikud viivad oma keeleoskuse nõuetega vastavusse ja tõendavad seda ettenähtud korras ning teiseks see, et töösuhe nende isikutega lõpetatakse. Vaadeldavad rikkumised on pikaaegsed ja kestva iseloomuga ning hoolimata sellest, et ettekirjutuse täitmiseks ja rikkumiste lõpetamiseks antud tähtaeg on piisav, ei ole seda tehtud. Nõue, et õppeasutuste juhid ja nende asetäitjad  peavad eesti keelt oskama C1-tasemel on kehtinud juba vähemalt 1996. aastast alates.

Kohtu hinnangul on koolijuhtide nõuetekohane eesti keele oskus avalikes huvides, sest põhiseaduse ideeliseks vundamendiks olevast preambulist tulenevalt on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine Eesti kui iseseisva riigi olemise eesmärk. Seega on ilmne, et avalik huvi selle vastu, et koolijuhid, kes juhivad ja korraldavad hariduse andmist, oskaksid eesti keelt, kaalub kakskümmend aastat pärast põhiseaduse vastuvõtmist igal juhul üles mistahes muud huvid või pragmaatilised argumendid, millega soovitakse õigustada vastupidist.

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates eilsest, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule.

 

Kairi Küngas
Pressiesindaja
Tallinna Halduskohus
+372 5346 5095
+372 628 2764