Kohus ei vabastanud Meelis Hansarit vangistusest

Jaga
PrintPDF Jaga

30. aprill 2018

Tartu Maakohus ei vabastanud eelmise reede määrusega Meelis Hansarit (42) tingimisi enne tähtaja lõppemist talle mõistetud vangistusest. 

Hansar kannab vangistust alaealiste suhtes toime pandud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja mõlemal korral on tegu olnud laste vastu toime pandud seksuaalkuritegudega. 

Kohtu hinnangul on Hansari puhul uue kuriteo toimepanemise risk jätkuvalt kõrge, mistõttu tuleb tal karistuse kandmisega jätkata. Kohus leidis, et kui süüdlane on toime pannud raskeid kuritegusid, siis tema ennetähtaegseks vabastamiseks peab olema väike tõenäosus nende uuesti toimepanemiseks. Hetkel ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et Hansar suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Puudub kindlus, et kinnipeetava vabastamine käitumiskontrollile allutamise ja talle erinevate lisakohustuste määramisega oleks piisav meede uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.

Hansar on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ja osalenud tööhõives, samuti on tal vabanemisel olemas elukoht. Samas on aga tema kohtuistungil antud ütlustest näha, et ta tegelikkuses ei teadvusta endale toimepandud teo raskust. „Kohtu hinnangul on Meelis Hansaril jätkuvalt ebarealistlikud kujutlused toimunust ja seeläbi kannatanutele tekitatud tagajärgedest ning tema käitumine ei kinnita soovi teha elus kannapööre,“ seisab määruses. Samuti on murettekitav, et Hansar ise ei tunne vajadust ravi või spetsialistidelt abiotsimise järele. Negatiivne on ka see, et tal ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta.  

Kohus märkis, et raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Laste vastu suunatud kuriteod kuuluvad kohtu hinnangul absoluutselt sellesse kategooriasse. „Sellised teod alaealiste suhtes mõjutavad noore inimese veel arenevat psüühikat pöördumatult, jättes püsiva kahjustuse lapse psüühikasse,“ märkis kohus. 

Kohus leidis, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega taasühiskonnastamist paremini ette valmistada, suhelda spetsialistidega ravi leidmiseks, püüda leida töökoht ja sissetulek ning omandada haridus. Nimetatud meetmed aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist ja seadusekuulekalt toime tulla.

Hansari ennetähtaegset vabastamist ei toetanud ei vangla ega prokurör. 

Viru maakohus karistas Hansarit 14. novembril 2014 kuue aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest eelvangistuses oli tal kantud kolm päeva. Tema karistusaeg algas 25. septembril 2013 ja lõppeb 23. märtsil 2020. 

Maakohtu  27. aprilli määrus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle kättesaamisest. 


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee