Kohus ei vabastanud Eestis karistust kandvaid sõjakurjategijaid ennetähtaegselt

Jaga
PrintPDF Jaga

Tartu Maakohus otsustas jätta Eestis karistust kandva Dragomir Miloševiči ja Milan Martiči neile ÜRO Rahvusvahelise Tribunali otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Tartu Maakohus arutas Dragomir Miloševiči ja Milan Martiči enne tähtaega vabastamist 9. veebruaril toimunud kohtuistungitel. Vangla ega prokuratuur ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kuivõrd süüdimõistetud kannavad neile määratud karistust Tartu vanglas Eesti Vabariigi valitsuse ja ÜRO Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtuotsuste täitmise kokkuleppe kohaselt, tuli kohtul otsuse tegemisel arvestada ka Kriminaaltribunalide Rahvusvahelise Järelmehhanismi presidendi arvamusega.

Kohtule esitatud arvamuses tõi mehhanismi president välja, et kõiki asjaolusid arvestades ei peeta võimalikuks Dragomir Miloševiči ja Milan Martiči ennetähtaegset vabastamist. Seda eelkõige seetõttu, et kumbki süüdimõistetu ei ole ära kandnud kahte kolmandikku mõistetud vangistusest ning puuduvad mõjuvad või erakorralised asjaolud, mis tingiksid praegu ennetähtaegse vabastamise kaalumise. Nimelt on kõikide süüdimõistetute puhul, kes kannavad karistust mehhanismi järelevalve all, õigus kaaluda ennetähtaegset vabastamist, kui nad on kandnud ära kaks kolmandikku karistusest, olenemata sellest, kus toimub karistuse kandmine ja kas ennetähtaegse vabastamise asi on esitatud presidendile arutamiseks süüdimõistetu otsetaotlusega või asjaomase otsust täitva riigi teatega

Eelnev aga ei tähenda, et Eesti Vabariigis karistust kandes ei kohalduks neile siin kehtiv ennetähtaegse vabastamise regulatsioon ning enne kahte kolmandikku vangistusaja ära kandmist oleks vabastamise otsustamine välistatud. Seega hindas kohus kinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise võimalikkust ning asus peale süüdimõistetute ja kaitsja ära kuulamist ning asja materjalidega tutvumist seisukohale, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Kohtu põhjendused Milan Martiči  ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta

Milan Martič on süüdi mõistetud ÜRO Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali Tribunali põhikirja raames inimsusevastaste kuritegude eest. Talle mõistetud karistuse pikkuseks on 35 aastat. „Milan Martiči kuritegude raskusastet hinnates tuleb vältimatult tõdeda, et tegemist on äärmiselt raskete kuritegudega, mistõttu tema ennetähtaegseks vabastamiseks peab uute kuritegude oht olema äärmiselt madal, mida see siiski hetkel ei ole,“ selgitas kohus.

Kohus tõi välja, et süüdimõistetu puhul ilmneb ka positiivseid asjaolusid ning võib argumenteerida, et sarnases ulatuses kuriteo toimepanemine ei pruugi kinnipeetava iga, pikka vangistust ning tema elukoha riigi poliitilist olukorda arvestades käesoleval ajal olla tõenäoline. Samas ei ole välistatud varasemate tutvuste üles otsimine ning poliitiliste pingete ära kasutamine. Seda ohuprognoosi suurendab kohtu hinnangul ka kinnipeetava poolt kohtuistungil väidetu. Nimelt märkis M. Martič muu hulgas, et leiab, et teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud ning ta ei ole ära teeninud ühtegi minutit vanglas. „Sellised väited on alarmeerivad ning viitavad, et Milan Martič ei ole siiski mõistnud oma tegude täit lubamatust ja raskust, mistõttu ei pruugi olla piisavalt välistatud võimalike seonduvate kuritegude toimepanemine poliitilistel eesmärkidel või kättemaksmise motiividel. Kui kinnipeetav ei mõista oma varasema käitumise lubamatust, on suur tõenäosus, et ta võib tulevikus sarnast käitumist korrata,“ tõi kohus välja.

 

Kohtu põhjendused Dragomir Miloševiči ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta

Dragomir Miloševič on süüdi mõistetud ÜRO Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali otsuse kohaselt inimsusevastaste kuritegude eest. Talle mõisteti karistuseks 29 aastat kestev vangistus.

Kohus tõi määruses välja, et kinnipeetav on hinnatud ühiskonnas üliohtlikuks avalikkusele ja turvalisusriskiks on põgenemine ning kuigi iseloomustamiseks esinevad ka positiivsed asjaolud, ei ole tema ennetähtaegselt vabastamine põhjendatud. „Süüdimõistetu selgitused viitavad, et ta ei ole mõistnud oma tegude täit lubamatust ja raskust, seega ei pruugi olla piisavalt välistatud võimalike seonduvate kuritegude toimepanemine,“ tõi kohus välja ning lisas, et arvestades D. Miloševiči ametialast elukogemust ja staaži teo toimepanemise ajal, ei ole usutav, et ta ei adunud täiel määral tegude asjaolusid ja tagajärgi.

Eeltoodut silmas pidades tuleb mõlemal süüdimõistetul jätkata karistuse kandmisega. „Eelkõige, aga mitte ainult, üldpreventiivsetel kaalutlustel oleks kinnipeetavate vabastamine juba esimese ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ennatlik arvestades toime pandud kuriteo raskust ja laadi,“ lisas kohus.

Menetluskuludena tuleb mõlemal süüdimõistetul tasuda kaitsjatasud.

Kohtumäärus ei ole jõustunud.

 

 

 

Lugupidamisega

Annett Kreitsman

Pressiesindaja

Tartu kohtud

521 34 80