Kohus ei vabastanud Assar Paulust ennetähtaegselt vangistusest

Jaga
PrintPDF Jaga

27. november 2017

Viru Maakohus ei vabastanud tänase määrusega Assar Paulust tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Assar Paulus tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ning tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki süüdimõistetu isikut iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal kui sellele järgnenud perioodil.

Kohus järeldas kogutud andmete põhjal, et Assar Pauluse varasem elukäik on olnud pikaajaliselt seotud  kuritegeliku tegevusega, kujundanud süüdimõistetu vastavad  hoiakud ja harjumused, millest loobumine süüdimõistetu vanust arvestades on keeruline. Konkreetse süüdimõistetu puhul on kohtu arvates oluline ka see, et vanglarežiimis ei näidanud isik oma tahet olla tööga hõivatud, vaid  teatud määral kasutas oma terviseseisundit selleks, et vältida üldse tööl käimist.

Kohus nõustus prokuröri ja kaitsjatega, et isiku väljavaated vabaduses on head – olemas on lähedaste toetus, elu- ja töökoht, võimalus asuda õppima. Samas ei taga kõik need faktorid oma kogumis isiku seadusekuulekat elu. Seda demonstreerib eelkõige isiku elukäik enne vangistust (8-aastane  tegevus kuritegelikus ühenduses selle juhina).  Samuti ei ole isiku hoiakutes  selgeid  positiivseid muutusi toimunud, mis on kinnitatud isiku käitumisega vanglarežiimis tööhõive kohustuse täitmisel.

Sellest tulenevalt  on kohtu arvates prognoos süüdimõistetu käitumisele vabaduses pigem negatiivne. Ülaltoodu osutab sellele, et uute süütegude toimepanemine vabaduses on süüdimõistetu puhul vägagi tõenäoline. Kuigi vangla hinnangul on A.Pauluse puhul uue kuriteo toimepanemise risk madal (12-18%), siis kohus sellega ei nõustu. Esiteks, ei ole vangla esitatud materjalide alusel võimalik aru saada, kuidas protsendid on välja arvutatud, teiseks, vangla ise  leiab, et isik on kõrgohtlik, ohustatud on avalikkus, turvalisus ja rahva tervis. Kohus näeb selles vastuolu. Kohus nõustub vanglaga, et süüdimõistetu on ohtlik avalikkusele, turvalisusele ja rahva tervisele ka tulevikus, kuni tema käitumine ja hoiakud oleksid karistuse mõju all ja süüdimõistetu tahte kohaselt muutunud. Süüdimõistetu on ohtlik, sest olles kuritegeliku ühenduse juht ja pannes toime esimese astme kuritegusid, on süüdimõistetu  loonud endale  platvormi  tulevikku (kriminaalne suhtlusringkond, kuritegeliku ühenduse struktuur, mõjuvõim).

Kohus ei välista, et  tulevikus võib jõuda ka seisukohale, et vangistuse ajal on isiku käitumine muutunud, karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud ja isikut on võimalik vabastada ennetähtaegselt. Käesoleval juhul  leiab kohus, et Assar Pauluse ennetähtaegne vabastamine kolm aastat ja viis kuud enne karistusaja lõppu on ennatlik ja riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetul tekib uus võimalus vabaneda karistusajast kahe kolmandiku ärakandmisel ja siis edasi iga aasta möödumisel. Seega ei lahenda kohus praegu ennetähtaegse vabastamise küsimust viimast korda ja lõplikult.

Kohtumäärus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Jelena Muttonen
Pressiesindaja
Viru Maakohus
359 9820