KHN: eelarvekärped tooksid paratamatult kaasa kohtuasjade venimise

Jaga
PrintPDF Jaga

PRESSITEADE
14.05.2021

Täna toimunud kohtute haldamise nõukoja (KHN) istungil võeti pärast 2022.–2025. aasta riigieelarvestrateegia arutelu vastu seisukoht, millega juhiti Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse tähelepanu sellele, et kohtuasjade mõistlik menetlusaeg satub tõsisesse ohtu olukorras, kus kohtud saavad oluliselt tööd juurde, ent ressursse sellega ei kaasne.

Ühelt poolt kasvab asjade hulk kavandatavate seadusemuudatuste tõttu (näiteks sideandmete kasutamise loa taotluse andmine, miinimumelatise vähendamine), teisalt suurendavad seda ühiskondlikud protsessid. Ammugi ei näe KHN sellises olukorras võimalust seniste nappide vahendite kärpimiseks.

Siiani on Eesti kohtutes menetlusaeg üks Euroopa kiiremaid, ent viimasel aastal on eeskätt tsiviilasjade, aga ka haldusasjade arv jõudsalt tõusnud.

„Tunnen tõsist muret kohtuasjade arvu olulise suurenemise pärast, millega toimetulek võib mõistliku aja jooksul täiendava ressursita muutuda raskendatuks,“ sõnas KHN-i tööd juhtiv Riigikohtu esimees Villu Kõve.  „Vähemasti senise jõudluse säilitamiseks tuleks anda kohtutele lisaressurssi täiendavate kohtunikukohtade ja kohtuametnike näol. Vastutustundetu on praegu rääkida kohtusüsteemi eelarve võimalikust kärpimisest,“ lisas Kõve ning rõhutas, et kohtupidamise tõhus toimimine on seaduse alusel riigi ülesanne ja seda peab eelarve kujundamisel ka selgelt arvestama.

Istungil olukorda selgitanud justiitsminister Maris Lauri tõdes, et valitsus on kokkuhoiukohti otsides väga raskes seisus. „Ka justiitsvaldkonnas on vaid keerulised valikud. Kuid enne kärbetest rääkimist peame keskenduma arendustele ja usun, et just digitaliseerimise, aga ka seadusandlike võimaluste kasutamisega, näiteks kohtute vahel töökoormuse jagamisega, saame olemasolevat ressurssi tänasest paremini kasutada. Meie vara on inimesed ja nende hoidmiseks tuleb pingutada,“ sõnas Lauri.

Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks moodustatud nõuandev kogu, kuhu kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör, advokatuuri esimees ning õiguskantsler või tema esindaja.

Lisainfo:
Kristi Kirsberg
Kohtute kommunikatsioonijuht
52 86684

Lisa 1. KHN-i seisukoht 

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) juhib Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse tähelepanu arengutele, mis suurendavad oluliselt kohtuasjade arvu. Asjade hulk kasvab nii kavandatavate seadusemuudatuste (nt sideandmete load, miinimumelatise vähendamine) kui ka muude ühiskondlike protsesside tõttu. Kui nende muutustega ei kaasne lisavahendeid, satub tõsisesse ohtu mõistlik menetlusaeg kohtutes. Ammugi ei näe KHN sellises olukorras mingit võimalust seniste nappide vahendite kärpimiseks.

Kohtuhaldus, sh eelarvestamine peab tagama kohtusüsteemi tõhusa toimimise (KS § 39 lg 4). Riigi põhifunktsioonina peab õigusemõistmisel olema eelarve kujundamisel prioriteet kulutuste ees, mille kandmiseks ei ole riigil selget õiguslikku kohustust.

Lisaks soovib KHN justiitsministeeriumilt analüüsi, kuidas eelarvekärped võiksid kohtute jõudlust mõjutada olukorras, kus töökoormus kasvab.