Kaevanduse ja selle kahe töötaja süü jäi tõendamata ka teises kohtuastmes

Jaga
PrintPDF Jaga

20. detsember 2018

Tartu Ringkonnakohus jättis täna muutmata Viru Maakohtu 7. juuni otsuse, millega mõisteti kuriteo tuvastamatuse tõttu õigeks Enefit Kaevandused AS, selle peainsener Igor Agutin (53) ja töökeskkonna spetsialist Vladimir Šalašinski (64).

Prokuratuur süüdistab neid tegevusetusega töötervishoiu ja -ohutuse nõuete eiramisega ettevaatamatusest kahe kaevanduse töötaja surma põhjustamises 2015. aasta jaanuaris.

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis, et maakohtu otsus on põhjalik ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtus uuritud tõenditega kogumis jääb süüdistatavate süü tõendamata. 

Eksperdi põhjendatud arvamuse järgi põhjustas kahe läbindajana töötanud mehe surma äge mürgistus tuvastamata gaasi või auruga. Samuti on teada kannatanute eeldatav surmaaeg kaevanduse šurfis. Puuduvad aga tõendid, kuidas olukord täpselt tekkis ja millistel asjaoludel väidetavalt teadmata aine kannatanutele mõju avaldas. Ka apellatsioonis ei ole prokuratuur tekkemehhanisme selgitanud.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kui surma tekkemehhanism ei ole teada, ei ole kohtul võimalik tuvastada seost surmafakti ja kellegi tegevuse või tegevusetuse vahel. Ringkonnakohus märkis, et süüdistusest jääb kohati mulje, et kõiki etteheidetud rikkumisi seoses seaduste ja määrustega on üritatud välja tuua kui põhjuseid, mille tegemata jätmise tõttu on saabunud kahe inimese surm: „Sisuliselt on oletuslikult hakatud pakkuma variante, mis oleksid võinud kaasa tuua surma. Süüdimõistvat kohtuotsust ei saa rajada oletustele.“

Ringkonnakohus ei nõustunud prokuröri seisukohaga, et õnnetuse põhjustas just kaevandusõhus tavapäraselt tekkida võiv gaas või aur, mida oleks olnud võimalik eelnevalt tuvastada enesekaitsevahenditega. Tegu on oletusliku väitega, mis ei haaku tõenditega, eelkõige korduvalt teostatud erinevate mõõtmistulemustega. Ainult faktoloogiliselt ei omakski tähtsust, kas surma põhjustas süsihappegaas, tsüaniid või lämmastikdioksiid. Tegevusetust ei saa aga kellelegi ette heita olukorras, kus jääb tuvastamata, mis konkreetselt gaasi või auru tekkel kannatanute surma põhjustas. 

Võimalike gaaside olemasolu kaevanduses likvideerib tuulutus läbi ventilaatorite. Maakohus uuris detailselt kogutud tõendeid ja tuvastas, et ventilatsioon ei olnud puudulik. Samuti ei ole tõendamist leidnud väited, et läbindajad olid igasuguse kontrolli ja isikukaitsevahenditeta.

Juba maakohus märkis tähelepanu vääriva asjaoluna, et kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus ei tundnud menetleja ega prokurör huvi, kas õnnetuse juhtumise ajal oli kaevanduses täheldatud normidest kõrvalekaldumisi õhu temperatuuris või koguses, õhuvoolu kiiruses ja vingugaasi näitudes. Nende andmete kontrollimine ja analüüsimine oleks võinud anda täiendavat informatsiooni, kas vingugaasi näidu ületamine oli kuskil mingil ajal ületatud järsult ja oluliselt või millise gaasiga oli tegu.

Prokuratuuri esitatud süüdistuse järgi jätsid süüdistatavad oma kohustused täitmata ja ei korraldanud Estonia kaevanduse šurfi läbindamisel töid ohutult. Selle tagajärjel sai süüdistuse järgi võimalikuks kahe läbindaja surm põhjusel, et nad läksid 29. jaanuaril 2015 Estonia kaevanduses tööle rajatava šurfi astangule, kus õhus sisaldus inimese elule ja tervisele kahjulikke gaase või aure.

Ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud ja on vaidlustatav Riigikohtus 30 päeva jooksul.

Viru Maakohtu 7. juuni 2018 pressiteade


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee