Halduskohus: kolme sagedusloa andmine 5G võrkude rajamiseks oli mõistlik kompromisslahendus

Jaga
PrintPDF Jaga

20. september 2019

Halduskohus: kolme sagedusloa andmine 5G võrkude rajamiseks oli mõistlik kompromisslahendus

Sageduslubade väljastamine 5G võrkude rajamiseks on nõutav Euroopa Liidu õiguse järgi ning EL liikmesriigid peavad 31. detsembriks 2020 lubama sagedusala 3400 – 3800 MHz kasutamise maapealsete süsteemide jaoks, millega saab pakkuda järgmise põlvkonna (5G) traadita lairiba elektroonilise side teenuseid.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister võttis 22.01.2019 vastu määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“. Iga konkursi objekti alghind oli 1 597 000. Määruse eelnõu nägi 5G konkursi tingimuste osas ette kaks alternatiivi – nelja sagedusloaga ja kolme sagedusloaga variandid. Vastu võetud määrusega piirati aga väljastatavate sageduslubade arvu kolmega ning igale sagedusloale oli ette nähtud vahemik 130 MHz. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kuulutas 19.02.2019 välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks, määrates konkursil osalemise tähtajaks 25.03.2019.

21. veebruaril vaidlustas Levikom Eesti OÜ kohtus konkursi teate, kohus keelaski esialgse õiguskaitse korras konkursi läbiviimise sagedusalas 3410–3800 MHz kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Tallinna Halduskohus jättis tänase otsusega Levikomi kaebuse rahuldamata leides, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole konkursi teate aluseks oleva määruse tegemisel kaalutlusreegleid rikkunud ning määrus on õiguspärane.

Kohus lahendas esmalt küsimuse, kas Levikomil on üldse kaebeõigus. Kaebeõigus tekib eelkõige juhul, kui konkursil osalemine ja kvalifitseerumine on äriühingu poolt võimalik ja tõenäoline hinnates muuhulgas ka tema majanduslikku võimekust. Levikomil on kohtuotsuse tegemise seisuga maksuvõlg ning esitamata on 2017.  ja 2018. aasta majandusaasta aruanded. 2016. aasta majandusaasta aruande andmetel ei vastanud aga nende netovara äriseadustikus sätestatud nõuetele. Määrusest tulenevalt peab osaleja netovara vastama äriseadustikust tulenevatele nõuetele ning osaleja ei tohi olla maksuvõlglane. Määruse kohaselt osalejat ei kvalifitseerita, kui ta ei vasta konkursi tingimustes sätestatud nõuetele. Levikomi 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruanded ei ole teadaolevalt auditeerimist läbinud ja seega puudub kohtul kindlus, et Levikomil on võimalik likvideerida konkursil kvalifitseerumist välistav maksuvõlg ja maksta omandamise tasu, mille alghind on 1 597 000 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole Levikomi konkursil kvalifitseerumine ning (neljanda) sagedusloa omandamine tõenäoline ega usutav ehk määrusel ja konkursi väljakuulutamisel puudub selline usutav puutumus Levikomiga, mis annab aluse eeldada tema subjektiivse õiguse riivet. Seega leidis kohus, et Levikomil puudub antud asjas kaebeõigus, mis on ühtlasi kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.

Vaatamata Levikomi kaebeõiguse puudumisele on kohtu hinnang kaebeõigusele siiski prognoos. Arvestades, et kohus on kaebuse menetlusse võtnud ning menetlusosalised on esitanud ka sisulised seisukohad vaidluse eseme suhtes, analüüsis kohus selguse saamiseks ka sisuliselt kaebaja seisukohti määruse ja konkursi väljakuulutamise õiguspärasuse osas.

Peamiseks küsimuseks oli, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane. MKM on selgitanud, et määrusega reguleeritavas sagedusalas otsustati kolme sagedusloa valiku kasuks seetõttu, et sagedusvahemikud soovitakse anda ettevõtjatele, kes on huvitatud ja võimelised arendama täisfunktsionaalsusega 5G sidevõrku, mille kaudu oleks võimalik osutada kõiki 5G teenuseid, sh tulevikuteenuseid, mis võivad vajada ka suuremat sagedusvahemikku kui 100 MHz. Eesmärk oli kindlustada sagedusala tõhus kasutus Eestis, st olukord, et ehitatakse võimalikult kiiresti ilma riigi poolse toeta üle riigi turu nõudlusele vastava levialaga toimepidavad 5G sidevõrgud, mis vastaksid ka äärmiselt suure andmemahuga elektroonilise side teenuste vajadusele ja initsieeriks uute teenuste tekke. 5G ei ole otseselt vajalik side-teenuste jaoks, kuid on vajalik uute teenuste ja tehnoloogiate nagu asjade interneti, tehisintellekti, virtuaal- ja liitreaalsuse, suurandmete, blokiahela jpm taolistel tehnoloogiatel baseeruvate uute rakenduste ja teenuste turule toomiseks.

Kohtu hinnangul riivaks nelja sagedusloa väljaandmine kaebaja ettevõtlusvabadust vähem kui kolme sagedusloa väljastamine. Selgituseks, välja antavas 400 MHz vahemikust on Eestis piiranguteta kasutuses 190 MHz, seda tulenevalt sellest et 10 MHz on reserveeritud Eesti kaitseväele ja 200 MHz osas ei tohi häirida Venemaa raadiosidet, kuna neil on Eestiga koordinatsioonikokkuleppe puudumise tõttu sellele primaarne kasutusõigus. Arvestades seega Eesti eripära, saab kolme sagedusloa kasuks otsustamist pidada mõistlikuks keskteeks nii ettevõtjate, tarbijate kui laiemalt avaliku huvi kontekstis, et tagada võimalikult kvaliteetne teenus.

Kohus lisas ka, et kuigi Levikom ei kuulu päris sellesse turusfääri, kuhu on määrusega korraldatud konkurss suunatud, s.o täisfunktsionaalsusega 5G sidevõrkude rajamine, mille kaudu oleks võimalik osutada kõiki 5G teenuseid (sh tulevikuteenuseid), tuleks TTJA ja MKM-il tulevaste võimalike konkursside puhul tõsiselt kaaluda fookuse suunamist ka sellistele ettevõtjatele, kes võivad olla huvitatud ja võimelised rajama iseseisvaid võrke väiksema 5G teenusespektri tarbeks (s.t suurtelt teenusepakkujatelet sagedusressursside rentimise kõrval eksisteeriks reaalne võimalus ka isiklikke võrke rajada).

Tänast otsust saab vaidlustada hiljemalt 21. oktoobril 2019.

Anneli Vilu
pressiesindaja
Tallinna haldus- ja ringkonnakohus
628 2731
5346 5095