Halduskohus: kohalikul omavalitsusel tuleb lapse elukohajärgse kooli määramisel lähtuda lapse tegelikust elukohast

Jaga
PrintPDF Jaga

PRESSITEADE
Tallinna Halduskohus
2. jaanuar 2020

Tallinna Halduskohtule esitas kaebuse lapsevanem, kelle lapsele ei määratud tema poolt taotletud elukohajärgset kooli. Lapsevanem soovis, et lapse elukohajärgseks kooliks oleks Gustav Adolfi Gümnaasium, kuid Tallinna linn määras kooliks Kalamaja Põhikooli, arvestusega, et see on lapse elukohale lähim kool.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel tagada koolikohustuslikule lapsele põhiharidus, kehtestades elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra. Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse seaduse kohaselt elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovi. Seaduse kohaselt käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi.

Konkreetses vaidluses nõustus kohus Tallinna linnaga selles, et elukoha läheduse sisustamisel tuleb lähtuda lapse elukohale lähima kooli kriteeriumist. Kohtu hinnangul eeldab kooli määramise tingimus -  elukoha lähedus - seda, et lapsed ka tegelikkuses elavad rahvastikuregistri kande järgses elukohas. Kohalikul omavalitsusel  on õiguslik kohustus kontrollida rahvastikuregistri elukohaandmete vastavust tegelikule elukohale.

Samas on seaduse kohaselt ka lapsevanematel õiguslik kohustus märkida rahvastikuregistrisse enda ja oma alaealiste laste kohta õiged elukohaandmed.

Konkreetses vaidluses leidis kohus, et Tallinna linna poolt igasuguse kontrolli teostamata jätmine lapse tegeliku elukoha osas on õigusvastane. Tallinna linn möönis, et nö fiktiivseid kandeid ei saa elukohajärgse kooli määramisel välistada ning kohtu hinnangul pidi Tallinna linn olema probleemist teadlik juba aastaid. Kohtu hinnangul võib sellise tegevusetuse jätkumine kaasa tuua olukorra, kus lapsevanemad kasutavad ära linna tegevusetust. See võib omakorda tingida elukohale lähima kooli kriteeriumi mitte toimimise.

Kohus leiab, et Tallinna linnal tuleb vastavat kohustust edaspidi täita.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas oma hiljutises sotsiaalteenuse osutamist puudutavas otsuses rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete seost isiku tegeliku elukohaga: sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult elavad selle omavalitsuse territooriumil.

Kohus jättis sellel korral kaebuse rahuldamata tulenevalt konkreetse vaidluse asjaoludest. Ei ole välistatud, et järgmise vaidluse korral võiks tulemus olla teine.

Kohtuotsus ei ole jõustunud, seda saab vaidlustada hiljemalt 22. jaanuaril 2020.

Anneli Vilu
pressiesindaja
Tallinna haldus- ja ringkonnakohus
628 2731
5346 5095