Euroopa Komisjon: Eesti kohtud kasutavad aktiivselt digitaalse ja sotsiaalmeedia võimalusi

6. июня 2018
Kristi Kirsberg

Värske Euroopa justiitssüsteemide võrdlustabel Justice Scoreboard 2018 kinnitab, et Eesti kohtusüsteem on endiselt Euroopa üks tõhusamaid. Kohtuasjade lahendamise kiiruses oleme 28 riigi arvestuses teisel kohal ning digitaalse ja sotsiaalmeedia suhtluse osas esimesed.

Euroopa Komisjon võrdleb iga-aastaselt liikmeriikide õigusmõistmise tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust. Tõhususe olulisim näitaja – kohtumenetluse pikkus – on püsinud Eestis viimastel aastatel stabiilselt heal kohal. Meie esimese astme kohtutes lahendatakse asju Euroopa keskmisega võrreldes tunduvalt kiiremini ning Eesti on tsiviil- ja haldusasjade lahendamises Taani järel teisel kohal. Nii näiteks kulub haldusasja lahendamiseks halduskohtus keskmiselt 108 päeva.

Digitaalses suhtluses, täpsemalt kaebuste vastuvõtmises, menetlusprotsessi jälgimises ning kohtuotsuste edastamises, on Eesti saanud parima võimaliku tulemuse. Samuti on Eesti kohtud esikohal sotsiaalmeedia võimaluste kasutamise poolest.

Kohtuametnikud ja advokaadid kasutavad omavahelises suhtluses infotehnoloogilisi vahendeid enam kui 90 protsendi ulatuses, digitaalse allkirja saavad 95 protsenti dokumentidest. Sellegi tulemusega oleme võrdlustabelis esikohal.

"Võrdlustabeli näitajad annavad kinnitust sellele, et meie kohtusüsteem on kulutõhus ning kaasaegne. Kuigi oma digitaalse võimekusega oleme praegu esirinnas, ei tasuks loorberitele puhkama jääda, vaid oma digitaalseid võimalusi veelgi edasi arendada," märkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Võrreldes varasemate aastatega on oluliselt suurenenud kohtuasjade arv (Eesti on asjade arvu poolest viiendal kohal) – kui 2010. aastal esitati maakohtutesse 5,7 kaebust 100 elaniku kohta siis 2016. aastal oli see arv 24,7. Samas ei ole pooleliolevate kohtuasjade arv tõusnud, püsides jätkuvalt alla Euroopa keskmise.

Keskmisest kõrgemalt hinnati ka Eesti kohtusüsteemi usaldusväärsust ja sõltumatust. Euroopa mediaanist allapoole jäid kohtusüsteemi rahastamine (21. koht) ning kohtunike ja advokaatide arv elanike kohta (vastavalt 17. ja 24. koht).

Uuringu tulemused leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt.