Eestis kogunevad Euroopa kõrgemate halduskohtute esimehed ja liikmed

Täna ja homme toimub Tallinnas Euroopa kõrgemate halduskohtute ümarlaud, mille keskseks teemaks on õiglane kohtumenetlus. Kohtumisest võtavad osa 25 Euroopa riigi kohtunikud.

Kohtumisel arutatakse võimalusi halduskohtumenetluse lihtsustamiseks. Seejuures on oluline silmas pidada, et ei saaks kannatada menetlusosaliste põhiõiguste kaitse.

Eestis on lihtmenetluse eesmärk kohtuvaidluse võimalikult kiire ja ökonoomne lahendamine. Näiteks kuulab kohus lihtmenetluse käigus ära küll vaidluse osapooled, kuid ei pea korraldama kohtuistungit, kohtu ja menetlusosaliste suhtlus on vähem formaalne ning kohtulahendi võib teha lühendatud kujul.

"Lihtsustatud menetlusvormid on kasutusel paljudes Euroopa riikides, kuid see, kuidas menetluse lihtsustamisele on lähenetud, on riigiti väga erinev. Kui Eestis on võimalik lihtmenetluses arutada kohtuasju, mille nõue jääb alla 1000 euro, siis näiteks Belgias kuuluvad lihtsustatud korras arutamisele finantsjärelevalve valdkonna vaidlused olenemata nõude suurusest," selgitab Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving. "Tulenevalt asüülitaotluste arvu hüppelisest kasvust on paljudes riikides ka nende vaidluste lahendamiseks loodud lihtmenetlused," lisab ta.

Pilvingu sõnul tuleb kohtumisel muuhulgas arutluse alla võimalus pidada kohtuistungit videokonverentsi teel. "Eestis on see küllaltki levinud praktika, kuid mitmed riigid suhtuvad videokonverentsi kasutamisse pigem ettevaatlikult – leitakse, et kohtuniku ja menetlusosalise vahetu suhtlemine on kohtumenetluse oluline osa. Püüame selles osas teiste riikidega enda kogemust jagada."

Möödunud aastal lahendati esimese astme kohtutes ligi 3000 haldusasja, neist 3-4 % lihtmenetluse vormis. Seevastu Hollandis ja Luksemburgis on vastav protsent 30 ja Belgias ning Prantsusmaal lahendatakse lihtsustatud korras koguni pooled kohtuvaidlused.

"Ehkki halduskohtumenetluse seadustik näeb ka Eestis ette võimaluse arutada kohtuasja lihtsustatud korras, on seda võimalust senises praktikas vähe kasutatud. Tallinna kohtumisel saame ülevaate teiste liikmesriikide kogemusest ja loodetavasti annab see häid ideid ka Eesti õiguse ja kohtupraktika edasiarendamiseks," peab Riigikohtu esimees Priit Pikamäe kohtumist vajalikuks.

Euroopa kõrgemate halduskohtute esimehed kogunevad Eestis esmakordselt. Kohtumisel osalevad Euroopa Liidu Kohtu, Austria, Belgia, Hollandi, Horvaatia, Küprose, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Luksemburgi, Montenegro, Poola, Portugali, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Šveitsi, Türgi, Ühendkuningriigi ja Eesti kõrgema kohtu esindajad.