Kuidas saada kohtunikuks?

Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Avaliku konkursi maa- või halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab Ametlikes Teadaannetes välja justiitsminister. Kohtunikuks saada soovijal tuleb ühe kuu jooksul konkursiteate avaldamisest esitada Riigikohtu esimehe nimele kandideerimisavaldus.

Maa- või halduskohtu ehk esimese astme kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami. Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami. Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna. Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

Ettevalmistusteenistus

Esimese astme kohtunikuks saada soovijal tuleb eelnevalt läbida kaheaastane ettevalmistusteenistus kohtunikukandidaadina. Ettevalmistusteenistuse eesmärk on anda kohtunikukandidaadile kohtunikuametiks vajalikud teadmised ja vilumus ning selgitada, kas kohtunikukandidaat oma isikuomaduste poolest sobib kohtunikuks. Ettevalmistusteenistusest võidakse kohtunikueksamikomisjoni põhistatud otsusega vabastada isik, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning kelle puhul komisjon kahtluseta leiab, et varasem kogemus lubab isikul kohtunikuametisse asuda ilma ettevalmistusteenistust läbimata.

Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldused esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist. Avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi kontrollib kohtunikueksamikomisjon. Samuti viib komisjon läbi vestluse kandideerija isikuomaduste hindamiseks.

Kohtunikukandidaadi nimetab ametisse kohtu esimees kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul. Komisjon teeb kohtuesimehele ka ettepaneku kohtunikukandidaadile juhendaja määramiseks vastava kohtu kohtunike seast. Ettevalmistusteenistuse alguses koostab kohtunikukandidaat ettevalmistusteenistuse kava, millest nähtub, kuidas kohtunikukandidaat ettevalmistusteenistuse jooksul omandab kohtunikuametiks vajalikud teadmised ja vilumuse. Juhendaja ja kohtuesimehega kooskõlastatud kava esitab kohtunikukandidaat kinnitamiseks kohtunikueksamikomisjonile.

Valdav osa ettevalmistusteenistusest leiab aset kohtus, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest toimub teistes kohtutes, et kohtunikukandidaadil oleks võimalus tutvuda nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtu tööga. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest  toimuda Riigikohtus, prokuratuuris, advokatuuris või riigi täitevvõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses.

Ettevalmistusteenistuse pikkuseks on reeglina kaks aastat. Kohtunikueksamikomisjon võib isiku ettevalmistusteenistust lühendada kuni ühe aasta võrra, kui isik on vähemalt kaks aastat töötanud advokaadi või prokurörina, kohtu konsultandi, kohtu nõuniku või kohtunikuna.

Kohtunikueksam ja isikuomaduste sobivuse hindamine

Kohtunikueksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kohtunikueksami kirjalik osa seisneb kohtulahendite koostamises etteantud kohtuasja materjalide põhjal, seejuures on lubatud kasutada kõiki õigusakte ja kohtulahendite avalikuks kasutamiseks mõeldud andmebaase. Kohtunikueksami suuline osa keskendub peamiselt menetluse juhtimisega seotud küsimustele ja kohtuniku ja kohtu positsioonile riigiaparaadis ning ühiskonnas tervikuna, sealhulgas kohtunikueetika ja -filosoofia ning ametialase sõltumatuse tagamise probleemidele. Komisjoni äranägemisel võivad küsimused puudutada ka eelnevalt testitud õigusharusid ning õiguse üldküsimusi.

Kohtunikueksami tulemusi hinnatakse hinnetega nullist kümneni. Eraldi hinded antakse eksami suulisele ja kirjalikule osale. Nii kohtunikueksami kirjalikus kui ka suulises osas on maksimaalne võimalik hinne 10 punkti. Eksami sooritamiseks on vajalik saavutada vähemalt viis punkti nii ühes kui teises.

Kohtunikukandidaat teeb kohtunikueksami ettevalmistusteenistuse ajal, kuid mitte varem kui neli kuud enne ettevalmistusteenistuse lõppu. Komisjon korraldab kohtunikueksami maa- või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtuniku vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursi raames. Väljaspool konkurssi korraldab komisjon kohtunikueksami üksnes juhul, kui kohtunikukandidaadil puudub võimalus ettevalmistusteenistuse viimase nelja kuu jooksul kohtunikueksami tegemiseks mõne väljakuulutatud konkursi raames. Juhul, kui sobival ajal ei ole toimumas kohtunikukonkurssi, tuleb kohtunikukandidaadil taotleda komisjonilt kohtunikueksamile lubamist seoses ettevalmistusteenistuse lõppemisega. Komisjon määrab kohtunikueksami aja ja koha ning teavitab neist kohtunikukandidaati.

Täpsemat teavet kohtunikueksami kohta leiate kohtunikueksamiprogrammist ja komisjoni töökorrast.

Kui kohtunikukandidaat sooritab kohtunikueksami ettevalmistusteenistuse ajal, aga teda ei nimetata kohtunikuks, pikendab kohtu esimees tema soovil ettevalmistusteenistust kuni kohtunikuks nimetamiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks ettevalmistusteenistuse ajal sooritatud kohtunikueksamist alates. Kui kohtunikukandidaat ettevalmistusteenistuse ajal kohtunikueksamit ei soorita, teeb ta korduseksami. Sel juhul pikeneb tema ettevalmistusteenistus kohtunikueksamini, kuid mitte rohkem kui kuus kuud. Teist korda korduseksamit teha ei ole lubatud. Kui korduseksam jääb sooritamata, lõpetatakse ettevalmistusteenistuses oleva kohtunikukandidaadiga teenistussuhe.

Kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuks kandideerimisel sooritama eksami uuesti. Ettevalmistusteenistus tuleb uuesti läbida juhul, kui ettevalmistusteenistuse lõppemisest on möödunud enam kui 10 aastat.  Isik, kes ei ole ettevalmistusteenistuse käigus sooritanud kohtunikueksamit ega korduseksamit, saab kandideerida esimese astme kohtunikuks üksnes juhul, kui ta läbib eelnevalt uuesti ettevalmistusteenistuse ja sooritab kohtunikueksami.

Kohtunikueksami sooritanud peavad läbima julgeolekukontrolli, mida teostab Kaitsepolitseiamet, ning isikuomaduste hindamise vestluse kohtunikueksamikomisjonis.

Vestluse järel esitab komisjon andmed ja materjalid kohtuniku vabale ametikohale kandideerijate kohta Riigikohtu üldkogule. Mittekohtunikest kandideerijate osas esitab komisjon Riigikohtu üldkogule ka eksamitulemused ja komisjoni eelistuse. Eelistuse kujundamisel arvestab komisjon kohtunikueksami, julgeolekukontrolli ja isikuomaduste sobivuse vestluse tulemusi, samuti muid olulisi andmeid.

Kohtunikuks nimetamine

Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu.

Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu arvamuse kandideerija kohta.

Ametisse astudes annab kohtunik järgmise vande:

«Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

Riigikohtunikud annavad ametisse astudes vande Riigikogu ees ja ülejäänud kohtunikud Vabariigi Presidendi ees.