Riigilõiv tsiviilasjades

Jaga
Tsiviilasja hind:  
PrintPDF Jaga

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest.

Riigilõivu tuleb tasuda:

  1. hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt;
  2. avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult;
  3. apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt.

Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigilõivu tsiviilasjades tasutakse vastavalt riigilõivuseaduse 5. peatükis ja riigilõivuseaduse Lisas 1 sätestatule. Milliste toimingute eest riigilõivu ei võeta ning millised isikud on riigilõivu tasumisest vabastatud, seda reguleerib riigilõivuseaduse § 22.

Hagimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu seaduses kindlaksmääratud suuruses, kui seaduse kohaselt ei sõltu lõivu suurus tsiviilasja hinnast.

Riigilõivu ei tasuta menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt.

Avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kui ühes avalduses on esitatud mitu nõuet või taotlust ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet või taotlust jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata.

Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata.

Nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Kui hageja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

Kohtul on õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest, lähtudes isiku maksevõimest. Selleks peab isik esitama kohtule menetlusabi taotluse ja tõendama oma maksevõimetust. Menetlusabi ei anta avaldajale maksekäsu kiirmenetluses ega registriasjas kandeavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmiseks. Menetlusabi andmist reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 180–193.

Riigilõivu summas kuni 10 eurot saab maksta sularahas kohtumajas. Kui riigilõiv ületab 10 eurot, tuleb see enne avalduse kohtule esitamist tasuda panka.

Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro (riigilõivu seaduse § 59 lg 6). Elatise nõudmisel riigilõivu avaldajalt ei nõuta.