Kohtute tõhusus

Jaga
PrintPDF Jaga

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal Euroopa Liidu liikmesriikide õigusemõistmise tulemustabeli
Tulemustabel on teabevahend, milles antakse ülevaade liikmesriikide kohtusüsteemide kvaliteedist, sõltumatusest ja tõhususest.

EL õigusemõistmise tulemustabel 2016

EL õigusemõistmise tulemustabel 2015

EL õigusemõistmise tulemustabel 2014

EL õigusemõistmise tulemustabel 2013

Viimaste aastate kohtumenetluste keskmine kiirus Eestis

Eesti kohtusüsteemi positsioon Euroopas

Euroopa Nõukogu Tõhusa Õigusemõistmise Euroopa Komisjon (CEPEJ) avaldab iga kahe aasta järel raporti.  2016. aasta raportis tõsteti Eesti õigussüsteemi esile positiivselt.

Eesti kohtusüsteem paistab raportist silma sellega, et Eesti maksumaksja kulutab vähem raha kohtusüsteemi ülalpidamisele kui keskmiselt Euroopa Nõukogu riikide maksumaksjad. Euroopa Liidu 28 liikmesriigi võrdluses on meil üks odavamaid kohtusüsteeme suhestatuna SKP-sse.

Raportis on Eestit esile tõstetud seoses kohtujuristide ametikohtade loomisega, mis on avaldanud positiivset mõju meie menetlustähtaegadele. Lisaks on Eestit esile tõstetud sellega, et meil on lühenenud menetlustähtajad kriminaalkohtumenetluses ja et oleme üks vähestest riikidest, kus tsiviilkohtumenetluses olevate asjade arv on alates 2012. aastast pidevalt vähenenud. Jätkuvalt paistame teiste seast silma heade tulemustega IT lahenduste kasutamise poolest.

CEPEJ 2016. aasta raport (2014. aasta andmed)

CEPEJ 2016. aasta IT raport

Interaktiivne keskkond andmete vaatamiseks ja võrdlemiseks

Kujundatud keskmine menetlusaeg (päevades) hagimenetluses tsiviilasjade lahendamisel Euroopa Nõukogu riikide esimese astme kohtutes 2012 ja 2014:

 

Tsiviilasjades 2012

Tsiviilasjades 2014

 Eesti keskmine

167

125

 Euroopa Nõukogu riikide keskmine

243

237

Euroopa Nõukogu riikide mediaan

188

177

Kui Eestis oli 2012. ja 2014. aastal tsiviilasjade lahendamise kujundatud keskmine menetlusaeg vastavalt 167 ja 125 päeva, mis oli väiksem kui Euroopa Nõukogu riikide keskmine ja mediaan, siis näiteks Lätis oli see 255 päeva, Soomes 289 päeva, Hispaanias 318 päeva,  Prantsusmaal 348 päeva ja Itaalias 532 päeva. Eesti on üks väheseid riike, kus lahendamisele kulunud aeg on vähenenud.

Kujundatud keskmine menetlusaeg (päevades) haldusasjade lahendamisel Euroopa Nõukogu riikide esimese astme kohtutes 2012 ja 2014:

 

Haldusasjades 2012

Haldusasjades 2014

Eesti keskmine

108

141

Euroopa Nõukogu riikide keskmine

372

341

Euroopa Nõukogu riikide mediaan

272

212

Ka haldusasjade kujundatud keskmine menetlusaeg oli Eestis 2012. ja 2014. aastal oluliselt lühem kui Euroopa Nõukogu riikide keskmine ja mediaan. Sama näitaja oli näiteks Soomes 2014. aastal 280 päeva, Lätis 155 päeva, Prantsusmaal 305 päeva ja Hispaanias 361 päeva.

Ka Eesti kohtute jõudlus on kasvanud. Raporti andmetel oli Eesti esimese astme kohtute jõudlus 2014. aastal tsiviilasjade hagimenetluses 104%, mis tähendab, et kohtutes lahendati 4% rohkem tsiviilasju, kui neid kohtusse saabus. Euroopa Nõukogu riikides oli tsiviilasjade hagimenetluses keskmine jõudlus 100% ja jõudlus mediaan 100%. Eesti esimese astme kohtute jõudlus oli 2014. aastal veidi langenud haldusasjades – 90%. Samal ajal oli Euroopa Nõukogu riikide keskmine jõudlus haldusasjades 107% ja jõudluse mediaan 100%.

Eesti positsioon Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika alusel

EIK statistilistest andmetest selgub, et võrreldes teiste riikidega on Eestis tuvastatud oluliselt vähem Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 sätestatud mõistliku menetlusaja nõude rikkumisi. 2013. aastal tegi EIK kokku 916 sisulist otsust (konventsiooni kõikide artiklite kohta), tuvastades mõistliku menetlusaja rikkumise 177 korral. Eestis ei leidnud EIK 2013. aastal ühtegi mõistliku menetlusaja rikkumist. Samal ajal leidis EIK, et näiteks Kreekas ja Slovakkias on 2013. aastal mõistliku menetlusaja nõuet rikutud 12 korral, Itaalias 16 korral,  Sloveenias 20 korral ja Ungaris 25 korral. Alates 1996. aastast, mil konventsioon Eestile siduvaks muutus, on EIK leidnud Eestis mõistliku menetlusaja nõude rikkumisi kokku vaid neljal korral.

 


Ingl k „disposition time“,  aasta lõpus lahendamata jäänud asjade arvu ja aasta jooksul lahendatud asjade arvu jagatis korrutatud 365-ga, mis näitab ennekõike kohtu võimekust viia kohtumenetlus teatud aja jooksul lõpule.

Ingl k „disposition time“,  aasta lõpus lahendamata jäänud asjade arvu ja aasta jooksul lahendatud asjade arvu jagatis korrutatud 365-ga, mis näitab ennekõike kohtu võimekust viia kohtumenetlus teatud aja jooksul lõpule.