Tsiviilasjad

Jaga
PrintPDF Jaga

Millal pöörduda tsiviilasja alustamiseks kohtusse?

Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused.

Tsiviilasjade menetlustoimingud tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS).

Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada.

Kui te soovite oma (või ka teise inimese) õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, esitage hagiavaldus maakohtule. Hagi tähendabki kohtu kaudu esitatud tsiviilnõuet.  Hagi tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on füüsilisest isikust kostja elukoht või juriidilisest isikust kostja asukoht. Maakohtu otsuse peale on isikul õigus edasi kaevata ringkonnakohtusse (apellatsioonkaebus) ning Riigikohtusse ringkonnakohtu otsuse peale (kassatsioonkaebus).

Tsiviilkohtumenetluses lahendatakse ka hagita asju, nagu näiteks eestkosteasjad, vanema lapsega suhtlemise korraldamine, lapsendamine, isikust põlvnemise tuvastamine ning korteri- ja kaasomandi asjad. Erinevalt hagimenetlusest, kus tõendamise ja tõendite esitamise kohustus on pandud eelkõige pooltele, on kohtu roll hagita menetluses aktiivsem. Vaata täpsemalt õigusabiportaalist.

Õigus nõuda teiselt mõne teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10. peatükk.

Kuidas maakohtusse pöörduda?

Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada TsMS-s sätestatud nõuetele vastav pöördumine ehk hagiavaldus. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse (st millisel õiguslikul alusel) ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad. Seega tuleb hagiavaldusse kirjutada hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Hagiavaldus peab olema kirjalik, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas (formaadis A4). Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleb hagiavalduses märkida:

1) kohtu nimetus;
Hagi tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on füüsilisest isikust kostja elukoht või juriidilisest isikust kostja asukoht. Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Juriidilise isiku asukohta on kerge tuvastada tutvudes tema kohta tehtud äriregistri kandega, millest nähtub ka isiku asukoht. Äriregistri teabesüsteem on leitav veebiaadressil https://ariregister.rik.ee/ ja seal on võimalik tasuta teha päring, millest nähtub juriidilise isiku registrijärgne asukoht.

2) menetlusosaliste ning nende esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed;
Füüsilise isiku kohta tuleb hagiavalduses ära märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud.

3) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);

4) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt nõue tekitatud kahju hüvitamiseks, võlanõue kellegi vastu vms );

5) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse,
Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus;

6) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;

7) hagihind, kui asi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele;

8) kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed;

9) kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama;

10) abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks eeltoodud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks;

11) kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta;

12) kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses (TsMS § 406), tuleb seda hagis märkida;

13) hagiavaldusele lisatud dokumentide nimekiri;

Hagiavaldus tuleb allkirjastada hageja või tema esindaja poolt. Viimasel juhul tuleb hagiavaldusele lisada volikiri või muu esindaja volitusi tõendav dokument. Hagiavaldus koos lisadega esitatakse kohtule ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Kohtusse pöördumisel peab arvestama sellega kaasnevate kuludega. Üldjuhul tuleb maksta riigilõivu, mis reeglina sõltub nõude suurusest.
Riigilõivu tuleb tasuda:

  1. hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt,
  2. avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult,
  3. apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt.

Kohtute kontod ja viitenumbrid leiate siit. Riigilõivu tsiviilasjades tasutakse vastavalt riigilõivuseaduse §-le 59 ja riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatule. Näiteks soovite esitada kohtule hagiavalduse võlanõudes. Võla suurus on 3100 eurot. Seega tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot.

Hagimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu seaduses kindlaksmääratud suuruses, kui seaduse kohaselt ei sõltu lõivu suurus tsiviilasja hinnast.

Riigilõivu ei tasuta menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt.

Riigilõiv tuleb tasuda toimingu tegemiseks ette. Seega riigilõiv tuleb tasuda enne kohtusse pöördumist. Võimaluse korral lisage riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia kohtusse edastatavatele dokumentidele. Kui riigilõivu ei tasuta, määrab kohus tähtaja riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtajaks tasumata jätmisel korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

Lisaks riigilõivule on kohtukuludeks veel asja läbivaatamise kulud ja sellele lisanduvad kohtuvälised kulud (nt menetlusosaliste sõidukulud, esindajate kulud, menetlusosalise saamata jäänud töötasu jne). Kohtusse pöörduja peab olema valmis sõltuvalt menetluse kulgemisest ka neid kulusid kandma.

Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem või kui lõivu maksti toimingu eest, mis seaduse alusel on lõivuvaba, tagastatakse vastav lõivusumma riigilõivu tasunud isiku taotlusel. Taotlus ja riigilõivu tasumist tõendav dokument tuleb esitada kahe aasta jooksul lõivu tasumisest alates. Riigilõivu tagastamise taotlust on võimalik esitada ka juhul, kui kandeavaldus jäetakse rahuldamata, st kandeavalduses taotletud kannet ei tehta. Taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule, mille arvele riigilõiv tasuti. Kohtute kontaktandmed leiate siit.

Riigilõivu ei võeta tsiviilasjades järgmiste toimingute eest:
1) töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;
2) elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;
3) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine;
4) pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine;
5) ühenduse kaubamärgi ja ühenduse disainilahenduse kasutamise keelamise nõude läbivaatamine;
6) menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
7) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine.

Kui vajate õigusabi, kuid Teil ei ole majanduslikult võimalik advokaati palgata, saate hagi koostamiseks, kohtus esindamiseks või muuks õigusalaseks nõustamiseks taotleda riigi õigusabi.

Kui Teil on raskusi menetluskulude tasumisega (nt riigilõiv), saate taotleda menetlusabi.