Kuidas pöörduda kohtusse?

Jaga
PrintPDF Jaga

Kui kerkinud vaidluses ei suudeta kokku leppida, on igal isikul õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.

Maakohtud lahendavad eraisikute (sh ka eraõiguslike juriidiliste isikute – nt firmad) vahelisi vaidlusi, samuti arutatakse maakohtus väärteo- ja kriminaalasju. Väärteo- ja kriminaalkohtumenetluses tuvastatakse, kas on toime pandud väär- või kuritegu ning kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada.
Halduskohtus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi. Halduskohtusse pöördutakse näiteks juhul, kui isik pole rahul teda puudutava riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse otsuse, tegevuse või tegevusetusega (nt ei anna vald majale ehitusluba).

Tallinna ja Tartu Halduskohtul on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Neljal maakohtul – Harju, Pärnu, Tartu ja Viru – on kohtumajad igas maakonnakeskuses. Kirjaliku kaebuse või hagiavalduse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja. Kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub.

E-toimik võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel esitada kohtule menetlusdokumente elektrooniliselt ja jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku.

Maa- ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Juhul kui Te ei ole rahul esimese astme kohtu otsusega, on Teil võimalik otsus edasi kaevata teise astme ehk ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtuid on Eestis kaks: Tallinnas ja Tartus. Tallinna Ringkonnakohus vaatab läbi Harju Maakohtu, Pärnu Maakohtu ja Tallinna Halduskohtu lahendeid ning Tartu Ringkonnakohus Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendeid.

Vajadusel saab ringkonnakohtu otsuse peale esitada kassatsioonkaebuse Eesti kõrgeimasse kohtusse ehk Riigikohtusse. Tartus asuv Riigikohus arutab lisaks kassatsioonkaebustele ka teistmisavaldusi ning teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet. Kassatsiooni menetlemisest keeldutakse, kui puuduvad kassatsiooni menetlusse võtmiseks seaduslikud alused. Kassatsiooni või määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral alama astme kohtu lahend jõustub.

Edasikaebevõimalus Eesti kolmeastmelises kohtusüsteemis ei tähenda kindlasti seda, et õigusliku vaidluse lõplikuks lahendamiseks ja õigusrahu saabumiseks oleks vajalik läbida kõik kolm kohtuastet. Vaidluse kiire lahendamise huvides peaks õigusrahu saabuma võimalikult varakult ehk esimese astme kohtu lahendiga, mitte läbi edasikaebeõiguse kasutamise. Jõustunud maa-, haldus-, ringkonna- ja Riigikohtu lahendid on õigusliku vaidluse lahendamise, täitmise ja õigusrahu saavutamise aspektist samaväärsed.

Lisainfot kohtumenetluste kohta leiab tsiviilkohtumenetluse seadustikust, halduskohtumenetluse seadustikust, väärteomenetluse seadustikust, kriminaalmenetluse seadustikust , riigilõivuseadusest ja riigi õigusabi seadusest.

Vajalikud kontod ja viitenumbrid leiab siit.