Kohtuväline vaidluse lahendamine

Jaga
PrintPDF Jaga

Kui kerkinud vaidluse lahendamises ei suudeta kokku leppida, ei ole kohus ainus võimalus erapooletu ja professionaalse abi saamiseks. Eestis on vaidlejate abistamiseks ja nõustamiseks loodud palju erinevaid sõltumatuid institutsioone, kus menetlus kestab üldjuhul vähem aega kui tavapärane kohtumenetlus ning kus ei pruugi kaasneda ka kohtumenetlusele omaseid kulusid.

Kui kohtuväline menetleja on tuvastanud rikkumise või teinud otsuse vaidluse lahendamiseks, siis eeldab see enamasti poolte nõustumist, sest sundtäita selliseid otsuseid üldjuhul ei saa. Kui pooled kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustu, on enamasti võimalik kaevata edasi kohtusse.

Järgnevalt loetelu mõnedest kohtuvälistest vaidluste lahendajatest, kuhu saab pöörduda oma õiguste kaitseks:

  • Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Samuti võib õiguskantsler teostada isiku avalduse alusel kontrolli ametiasutuse, ametniku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku üle, kui see rikub inimese põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, kohtleb teda seaduse või hea halduse tava vastaselt.
  • Võrdõiguslikkuse volinik võtab vastu isikute avaldusi ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise kohta.
  • Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu lahendavad meedia peale esitatud kaebusi.
  • Töövaidluskomisjon lahendab töövaidlustest tulenevaid rahalisi nõudeid summas kuni 10 000 eurot (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 4 lg 11).
  • Üürikomisjon lahendab üürivaidlusi, mille rahaline nõue on kuni 3200 eurot (üürivaidluse lahendamise seadus § 1 lg 11).
  • Tarbijavaidluste komisjon Tarbijakaitseseaduse § 40 lg 3 järgi on komisjoni pädevuses lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eesti Vabariigis, v.a sama seaduse § 40 lg-tes 4 ja 5 ning §-s 47 sätestatud juhtumid.
  • Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole on patsiendil võimalik pöörduda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 alusel. Tegemist on nõuandva komisjoniga, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine.
  • Autoriõiguse komisjon – autoriõiguse seaduse § 87 lg 1 p 4 järgi lahendab komisjon vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel.
  • Lepitaja kollektiivse töötüli puhul – vastavalt kollektiivse töötüli lahendamise seaduse §-dele 8-11 lahendab lepitaja lahkarvamusi tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel.
  • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus on  alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab eraõigussuhetest, sealhulgas ka väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi. Asja arbitraažikohtus lahendamise eelduseks on mõlema poole nõusolek.
  • Riigihangete vaidlustuskomisjonriigihangete seaduse § 117 lg 1 näeb ette, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, pöördudes riigihangete vaidlustuskomisjoni poole.
  • Andmekaitse Inspektsioonisikuandmete kaitse seaduse § 22 näeb ette, et  kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
  • Turu vahekohus –  väärtpaberituru seaduse alusel tegutsev Eesti turu korraldaja poolt moodustatav alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab turu ja selle korraldajaga seotud lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi (VPTS § 202 lg 1). Asja vahekohtus lahendamise eelduseks on mõlema poole nõusolek.
  • Tööstusomandi apellatsioonikomisjontööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 39 lg 1 kohaselt lahendab komisjon taotleja poolt Patendiameti otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi ning huvitatud isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi huvitatud isiku avalduse alusel.

Lisaks eelnevale näeb lepitusseadus eraõiguslike vaidluste jaoks ette üldise võimaluse kasutada lepitusmenetlust. Seaduses sätestatud juhtudel on lepitusmenetlus enne kohtusse pöördumist ka kohustuslik.

Vastavalt lepitusseaduse § 1 lg-le 2 on lepitusmenetlus vabatahtlik ja selle käigus toetab erapooletu isik (lepitaja) lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitajaks võib olla füüsiline, teatud juhtudel ka juriidiline isik, vandeadvokaat, notar või seaduses sätestatud juhul riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan (LepS § 2, 16 ja 17).