Tsiviilasjades

Jaga
PrintPDF Jaga

Kuulutamine ja apellatsioon

Otsuse kuulutamine

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 452 tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega asja arutamist lõpetaval istungil või kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kui otsust ei tehta asja arutamise kohtuistungil, teatab kohus istungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata või kui menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

Otsuse kantselei kaudu teatavakstegemine

Otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kui otsus on tehtud elektrooniliselt, antakse menetlusosalisele kohtuotsuse väljatrükk. E-toimiku süsteemi kaudu tehakse isikule kättesaadavaks kohtu infosüsteemis kinnitatud otsus.

Otsuse kuulutamise kord

Otsus kuulutatakse otsuse resolutsiooni ettelugemisega. Vajaduse korral kuulutab kohus otsuse ka põhjendava osa ettelugemisega või selle olulise sisu kokkuvõttega. Otsuse kuulutamise ajaks ei pea otsuse tekst olema nõuetekohaselt vormistatud ega allkirjastatud, kuid kuulutamine tuleb protokollida. Otsus tuleb sel juhul kirjalikult vormistada kümne päeva jooksul alates kuulutamisest. Otsuse kuulutamisel selgitab kohus kohalolevatele menetlusosalistele otsuse edasikaebamise korda ja tähtaega. Otsuse kuulutamise kehtivus ei sõltu menetlusosaliste kohalolekust. Otsus loetakse kuulutatuks ka menetlusosalise suhtes, kes ei osalenud kuulutamise istungil.


Apellatsioon

Vastavalt TsMS §-le 630 võivad pool ja iseseisva nõudega kolmas isik esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, kui esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või kui apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

Tagaseljaotsuse peale edasikaebamist reguleerib TsMS § 420. Selle kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes.

Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Erisused üldisest edasikaebamise tähtajast sätestavad TsMS § 632 lg-d 2 ja 3. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebuse sisu- ja vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 633.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule.

Määruskaebus

TsMS § 660 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Kui hagita menetluses võib määruse teha üksnes avalduse alusel ja avaldus on jäetud rahuldamata, võib avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse üksnes avaldaja.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse.

Määruskaebuse sisu- ja vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 662.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 14 järgi tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule.

TsMS § 663 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohus toimetab määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse.

Kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt või kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele.

Jõustumine

Maakohtu otsus jõustub siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul pole kaebust esitatud, või kui kõrgema astme kothud pole asja menetlusse võtnud, on jätnud kaebuse läbivaatamata või rahuldamata või on lõpetanud asja suhtes menetluse. Kohtuotsuse jõustumise mõiste sätestab TsMS § 456.

Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas.

Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Jõustumismärke võib väljastada ka elektrooniliselt. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse jõustumise täpsemad tagajärjed sätestavad TsMS § 457 lõiked 2-7.

Avalikustamine

Kohtuotsuse avalikustamist sätestab TsMS § 462. Jõustunud kohtuotsustega on võimalik tutvuda interneti vahendusel: maakohtute ning halduskohtute ja ringkonnakohtute otsustega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel.

Riigikohtu otsuste tekstid on kättesaadavad Riigikohtu veebilehel.

Menetlusosaliste taotlusel või kohtu algatusel asendatakse otsuse avalikustamisel menetlusosaliste nimed initsiaalide või tähemärkidega ning ei avalikustata nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Seevastu riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

Samuti on menetlusosalistel õigus esitada taotlus, et kohus avaldaks arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikustaks üldse otsust. Kohus võib seda teha ka omal algatusel. Antud juhud tulevad kõne alla siis, kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid, kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust või kui seadusega on ette nähtud muu juurdepääsupiirang.

Täitmine

Kohtuotsuse täitmine Eestis

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse; tagaseljaotsuse; otsuse, mis tehakse dokumendimenetluses; valduse rikkumise kõrvaldamiseks või edasise rikkumise ärahoidmiseks või valduse taastamiseks asjaõigusseaduse §-de 44 ja 45 järgi tehtud otsuse. Elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Juhul, kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel täitemenetluses. Avaldus esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Täpsem informatsioon nõude sundtäitmise kohta on kättesaadav siit.

Kohtuotsuse täitmine välisriigis

Et kohtuotsust oleks võimalik teises riigis täita, peab olema üldisel juhul nende riikide vahel sõlmitud rahvusvaheline leping (nt õigusabileping, riikidevaheline konventsioon vms). Antud lepingutes sätestatakse nõuded, millele otsus peab vastama, et teisel riigil oleks võimalik seda tunnustada. Täitmise eelduseks on otsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine.

Soovides kohtuotsust täita välisriigis, tuleb arvestada, et dokumentide esitamise protseduur erineb sõltuvalt sellest, millal on Eestis kohtuotsus tehtud ning millisesse riiki täitmiseks soovitakse kohtuotsust saata. Infot, kuidas erinevate riikide puhul käituda, milliseid dokumente esitada jne, on võimalik saada siit. Samuti on alati võimalik pöörduda info saamiseks Justiitsministeeriumi poole, kelle pädevuses on rahvusvahelise õigusalase koostöö korraldamine Eestis.