Väärteomenetlus

Jaga
PrintPDF Jaga

Väärteomenetluse kohut puudutavas osas võib üldistatult eristada kolme põhilist osa:

Väärteoasja arutamine maakohtus (näiteks: politsei esitab materjalid kohtule karistuse mõistmiseks).

Maakohtus arutatavad väärteoasjad jagunevad kaheks: füüsilise isiku ja juriidilise isiku väärteoasjad.

Põhjuseid, miks väärteoasja arutatakse kohtus, on mitmeid. Näiteks on tegemist  korduvalt väärtegusid toime pannud isikuga, trahvid on tasumata, tegemist on äärmiselt ohtliku teoga või on eriseadusega sätestatud, et otsuse peab tegema kohus, s.o kohtuvälisel menetlejal puudub selleks õigus (näiteks aresti saab karistuseks mõista ainult kohus). Juriidilise isiku puhul on sagedased juhud, kus on vaja otsustada näiteks alkoholi konfiskeerimine. Kuna Maksu- ja Tolliamet ise konfiskeerida ei saa, siis kohus otsustab konfiskeerimise vajaduse ja mõistab karistuse.

Kohus võib teha kohtuotsuse:

  • rahatrahvi, aresti või üldkasuliku töö (ÜKT) mõistmise kohta;
  • väärteomenetluse lõpetamise kohta seaduses toodud alustel (vt VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 30).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule.

Kaebuse arutamine maakohtus (isik ei nõustunud kohtuvälise menetleja, näiteks politsei otsusega ja soovib selle vaidlustada).

Ka väärteoasjades esitatud kaebused jagunevad kaheks: füüsilise isiku ja juriidilise isiku kaebus. Sagedasemaks kaebamise põhjuseks füüsiliste isikute puhul on soov tühistada politsei poolt lisaks trahvile lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine. Juriidiliste isikute kaebustes väidetakse otsuse mittenõuetekohast põhistamist, ebaõige kvalifikatsiooni kohaldamist jms.

Kohus võib:

  • jätta kaevatava otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata;
  • tühistada kaevatava otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda;
  • tühistada kaevatava otsuse ja lõpetada väärteomenetluse seaduses toodud alustel (vt VTMS § 29, 30).

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, selleks tuleb kindlasti kasutada advokaadi abi.

Asenduskaristused (kui kohtuvälise menetleja tehtud trahviotsus on jõudnud kohtutäiturini ja võlgnik ka siis ei maksa, esitab sissenõudja (nt politsei) kohtule avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks, reeglina trahvi asendamiseks aresti või ÜKT-ga).

Selle lahendi peale võib esitada samale kohtunikule määruskaebuse. Kui saadud lahend siiski ei rahulda võlgnikku, võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule.

Olulisemad mõisted väärteomenetluses:

Kohtumenetluse pooled:

  • menetlusalune isik ja tema kaitsja;
  • kohtuväline menetleja.

Menetlejad:

  • kohtuvälises menetluses kohtuvälised menetlejad (täidesaatva riigivõimu volitustega asutus; valla- ja linnavalitsus ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel), kes osalevad menetluses pädevust tõendavat tunnistust omava ametniku kaudu;
  • kohtumenetluses kohus (maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus).

Menetlusosalised:

  • menetlusalune isik (füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust), kaebemenetluses kaebuse esitaja;
  • menetlusaluse isiku kaitsja (juriidilise isiku puhul seaduslik esindaja).

Kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras.