Tsiviilkohtumenetlus

Jaga
PrintPDF Jaga

Tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus.

Hagimenetlus – esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel.

Hagimenetlus algab hagi esitamisega, millele võib eelneda või järgneda hagi tagamise taotlus: pool võib taotleda hagi tagamiseks varale aresti seadmist, toimingute tegemise keelamist vms, kui on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks kohtuotsuse täitmise kui hagi rahuldatakse (näiteks pole kostjal piisavalt vara või ta võib olemasoleva vara kohtumenetluse ajal maha müüa). Hagi tagamine ei oma mõju selle kohta, kas hagi ka rahuldatakse või mitte.

Järgmisena kontrollib kohus hagi vastavust nõuetele ja riigilõivu tasumist. Riigilõivu määrad on leitavad riigilõivuseadusest. Kui mõni nõuetest on täitmata, annab kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja ei kõrvalda puudusi hagis, siis hagi menetlusse ei võeta ja loetakse, et selles asjas pole hagi esitatud.

Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele, võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Ühtlasi antakse kostjale tähtaeg hagiga nõustumiseks (hagi õigeks võtmine) või vastuväidete esitamiseks ning seisukoha võtmiseks.

Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes.

Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata. See tähendab, et piisab sellest, kui poolte vahel on mingi õiguslik seos, näiteks on poolte vahel sõlmitud leping ning kohtul on menetlusosaliste vahelisele õigussuhtele võimalik anda õiguslik kvalifikatsioon. Kohus ei uuri, kas ja mis põhjusel jäi lepingu järgi raha maksmata vms. Eeldatakse hagis esitatud asjaolude õigsust. Kui pool pole nõus tagaseljaotsusega, võib ta esitada kaja (poole taotlus menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis tingis tagaseljaotsuse, oli tingitud mõjuvatest põhjustest). Kui kohus nõustub kaja rahuldama, siis menetlus taastatakse.

Eelmenetluses selgitab kohus samuti välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Samuti selgitab kohus välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses. Kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.

Kahtlemata on eelmenetluse kõige olulisem eesmärk menetlusosaliste lepitamine või nende vahel kompromissi saavutamine. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Kompromissi sõlmimisel tagastatakse hagejale pool menetluse alustamiselt tasutud riigilõivust, mistõttu on see ka menetluskulude kandmise seisukohalt pooltele kasulik.

Kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud.  Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil, teeb kohus korraldused, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja.

Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine. Asja arutamine kohtuistungil on suuline ja vahetu – see tähendab, et protsessiosalised annavad oma ütlused kohtus suuliselt ning kohtuistungil kohus uurib tõendeid ja kuulab tunnistajaid. Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada ka kinniseks. Asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse. Menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse.

Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes.

Vaidluse lahendamist hagimenetluses kirjeldab kohtute poolt valminud lühike õppefilm.

Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne. Täpsemalt saab loetelu vaadata tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 475.

Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot.