Kriminaalmenetlus

Jaga
PrintPDF Jaga

Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetlusteks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust,  et vähendada kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele. Eristatakse nelja lihtmenetlust: lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus ja käskmenetlus.

Üldmenetlus kulgeb kohtus järgmiselt.

Prokuratuur saadab kohtusse süüdistusakti. Kohtu kantselei jagab arvutiprogrammi abil kohtusse saabunud asjad kohtunikele. → Seejärel määrab kohus eelistungi aja → Eelistungil lahendab kohus võimalikud taotlused ja lepib pooltega kokku asja sisulise arutamise aja kohtuistungil. →

Kohtuistungil peab prokurör avakõne isiku süüdistuse kohta. Süüdistatavalt küsitakse, kas ta tunnistab end süüdi või mitte ning kuulatakse ära kaitsja arvamus süüdistuse põhjendatuse kohta. Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid,  kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat.

Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav.

Lühimenetlust võib kohaldada, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra.

Kokkuleppemenetlust võib kohaldada, kui nii prokurör, kaitsja, süüdistatav, kannatanu kui tsiviilkostja on nõus kokkuleppemenetlusega. Samuti peab olema tegemist teise astme ja erandina seaduses sätestatud juhtudel ka esimese astme kuriteoga. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad selle menetluse käigus süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kui ei prokurör, süüdistatav ega kaitsja ei loobu kokkuleppest istungil ja kohtunik on nõus antud kokkuleppega, teeb kohus süüdimõistva kohtuotsuse.

Kiirmenetlust võib kohaldada, kui tegu on teise astme kuriteoga, asjaolud on selged ja tõendid kogutud. Prokurör esitab kohtule taotluse kiirmenetluseks 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

Käskmenetlus on sisuliselt kirjalik menetlus, milles kohtusaalis istungit ei toimu. Käskmenetluse rakendamine eeldab, et toime pandud teo eest on karistuseks rahaline karistus. Kohus saab prokuratuurilt toimiku, kontrollib, kas normid on täidetud, materjale piisavalt ja kas paragrahv lubab rahalist karistust ning teeb otsuse.

Olulisemad terminid tähestikulises loetelus:

Esimese ja teise astme kuritegu –  Teise astmega on tegu, kui võimaliku karistuse ülempiir ei ületa viit aastat vangistust. Esimene aste on siis, kui ülempiir ületab viieaastase vangistuse. Siinkohal tasub meeles pidada, et kuriteo aste lähtub karistusseadustiku paragrahvis (mille alusel on kohtu ette saadetud) sätestatud ülempiirist, mitte kohtus saadud karistusest. Kui paragrahv näeb teo eest ette näiteks kuni kuus aastat vangistust, kohus aga asja kaaludes määras karistuseks näiteks kolm aastat vangistust, siis on tegu ikkagi esimese astme kuriteoga, sest seadus nägi teo eest ette rohkem kui viis aastat vangistust.

Altkäemaks – Ametiisikule antav vara või muu soodustus vastutasuna selle eest, et ametiisik paneks altkäemaksu andja või teise isiku huvides ja oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Näiteks ametiisik võtab raha selle eest, et väljastada elamisluba isikule, kellele ei tohiks elamisluba anda.

Apellatsioon – Kaebus maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule.

Asenduskaitsja – Kaitsja, kes osaleb kriminaalmenetluses ajal, mil põhikaitsja osavõtt on takistatud (näiteks haiguse või koolituse pärast).

Eeluurimiskohtunik – Maakohtu kohtunik, kes täidab ülesandeid, mis tulenevad kohtueelsest uurimisest. Näiteks otsustab prokuratuuri taotlusel kellegi vahistamise (või mõne muu tõkendi), teostab vahistamise kontrolli (iga kahe kuu tagant peab kontrollima, kas eeluurimisaegne vahistamine on põhjendatud), vaatab läbi eeluurimisega seotud kaebusi, otsustab isikute loovutamisi välisriikidele (nende riikide taotluse alusel), annab loa läbiotsimiseks jne.

Erandlik kohtualluvus – Trükise vahendusel toime pandud kuriteo kriminaalasi allub trükise väljaandmise koha kohtule, kui kannatanu ei taotle arutamist tema elukohas või kohtus, kelle tööpiirkonnas trükist levitati. Välisriigis toime pandud kuriteo kriminaalasja arutamine allub kahtlustatava või süüdistatava Eesti elukohajärgsele kohtule. Kui Eestis elukohta ei ole, allub Harju Maakohtule.

Jõustumine – Kohtulahendid jõustuvad, kui neile ei ole enam võimalik esitada edasikaebust. Kõigis kohtuotsustes ja -määrustes on kirjas, millise aja jooksul on võimalik selle lahendi peale kaebust esitada. Kui see aeg on möödas ja apellatsioon- või kassatsioonkaebust esitatud ei ole, kohtulahend jõustub.

Kahtlustatav – Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingutele. Kahtlustatavaks võib nimetada kedagi siis, kui prokuratuur on isikule ametliku kahtluse esitanud.

Kaitsja – Advokaat ja teised kriminaalmenetluse seadustikuga lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal.

Kannatanu – Füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

Kassatsioon – Kaebus ringkonnakohtu otsuse peale Riigikohtule või väärteokaebuse asjas maakohtu otsuse peale Riigikohtule.

Kinnine menetlus – Kohus kuulutab protsessi või osa protsessist omal algatusel või menetlusosaliste taotlusel kinniseks, kui see on vajalik:

  • Riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks,
  • Menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks;
  • Menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem;
  • Lapsendamissaladuse hoidmiseks;
  • Alaealise või vaimupuudega isiku huvides, eelkõige sellise isiku ülekuulamiseks;
  • Äri- või autorisaladuse hoidmiseks, kui avaliku aruteluga kahjustataks olulist kaitset väärivat huvi;
  • Seaduse alusel isiku eraelu või ärisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ülekuulamiseks, kui isikul on seaduse järgi õigus saladus menetluses avaldada;
  • Posti, telegraafi või telefoni teel või muul üldkasutataval viisil edastatud sõnumi saladuse kaitseks.

Kohus võib kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel kinniseks ka muul juhul, kui selleta oleks ohustatud objektiivne õigusemõistmine või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda poolt lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada.

Kohtunikku puudutava kriminaalasja alluvus – Kui kohtunik on süüdistatav või kannatanu ning asja tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtus, antakse kriminaalasi üle teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtule.

Kohtuväline menetleja – Asutus, millel on õigus määrata väärteo toimepanijale karistus, kuid mis ei ole kohus. Näiteks politsei võib kohtuvälise menetlejana trahvida autojuhti, kes sõitis lubatust kiiremini või taotleda kohtult talle aresti kohaldamist.

Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud süütegu. Kuriteo eest võib füüsilisele isikule mõista rahalise karistuse või vangistuse ja juriidilisele isikule rahalise karistuse või sundlõpetamise.

Kuriteo koosseis puudub – Kuriteol peavad olema alati kindlad objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Koosseis puudub, kui puudub tegu, tagajärg, või teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos (see on väga sageli koosseisu puudumise aluseks). Näiteks puudub koosseis siis, kui ei õnnestu tõestada teo tahtlikku toimepanekut või tegu ettevaatamatusest.

Lepinguline kaitsja ehk kokkuleppeline kaitsja – Kaitsja, kes on kaitsmise kaitsealusega kokku leppinud. Kaitsealune on ta ise valinud ning maksab tema töö eest.
 
Maakohtu koosseis – Esimese astme kuritegude kriminaalasju arutab üldmenetluses eesistujast (kohtunikust) ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. 
 
Rahvakohtunikud – Kohalike omavalitsuste poolt valitud inimesed rahva seast, keda varem nimetati kohtu kaasistujateks. Rahvakohtunikel on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju üldmenetluses ning esimese ja teise astme kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt.
 

Menetlejad – Kohus, prokuratuur ja uurimisasutus (asutus, mis tegeleb kriminaalasjade eeluurimisega, näiteks Kapo, prefektuurid jne).

Menetlusosalised – Kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu. Vahel ka tsiviilkostja ja kolmas isik (seda tuleb väga harva ette).

Motiveeritud otsus – Otsuse täistekst koos kõigi asjaolude ja kohtu põhjendusega.

Määratud kaitsja – Kaitsja, kes on määratud uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu poolt isikut kaitsma.

Oportuniteet – Kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada teise astme kuritegu.

Pistis – Vara või muu soodustus, mille ametiisik võtab vastu vastutasuna mingi ametiseisundist tuleneva seadusliku teo toimepanemise või mingi seadusliku teo toime panemata jätmise eest. Näiteks, ametnik võtab raha selle eest, et menetleda elamisloa taotlust ettenähtust kiiremini.

Resolutsioon ehk otsuse resolutiivosa – Otsus lühidalt ilma asjaolude kirjelduse ja kohtu põhjendusteta. Sisaldab kohtu otsustust, kas isik süüdi või õigeks mõista. Süüdimõistva otsuse puhul on resolutiivosas kirjas karistus ning edasikaebamise kord ja aeg.

Süüdimõistetu – Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kurjategijaks võib kedagi nimetada siis, kui ta on karistusseadustiku paragrahvi alusel kohtus süüdi mõistetud ja see otsus on jõustunud.

Süüdistatav – Isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti, esitanud süüdistusakti kiirmenetluses või kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. Süüdistatavaks saab kedagi nimetada siis, kui prokuratuur on isikule esitanud ametliku süüdistuse.

Süütegu – Nii kuritegu kui väärtegu.

Tsiviilkostja – Isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Kriminaalmenetluses on selleks nt alaealise seadusliku esindajana isa või ema või tsiviilkohtu määratud eeskostja.

Tunnistaja – Isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.

Tõend – Kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus; eksperdiarvamus; kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument; foto, film või muu teabesalvestis.

Tõendamiseseme asjaolud – Kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud kuriteo olud; kuriteokoosseis; kuriteo toime pannud isiku süü; kuriteo toime pannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.

Tõkend – Näiteks elukohast lahkumise keeld (mitte kauemaks kui kolmeks ööpäevaks), vahistamine, kautsjon (asendustõkend, mida saab kohaldada näiteks vahistamise asendamiseks, kautsjoni miinimumsuurus on 500 päevapalka). Tõkendi määrab kohus, arvestades kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise jms võimalust. Arvestatakse ka süüdimõistetu isikut, perekonnaseisu, tervist jms asjaolusid.

Täitmiskohtunik – Maakohtu kohtunik, kes tegeleb pärast otsuse jõustumist tekkinud küsimustega. Näiteks tingimisi ennetähtaegsed vabastamised, kriminaalhooldajate erakorralised ettekanded (kui isik rikub talle ennetähtaegse vabastamisega pandud kohustusi, teeb isiku kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande).

Varukohtunik, varurahvakohtunik – Aeganõudvatele kohtulikele aruteludele võib kohtumäärusega kaasata varu või -rahvakohtuniku. Varukohtunik on ülimalt harv juhus, kuid varurahvakohtunikku tuleb aeg-ajalt ette. See määratakse juhuks, kui keegi rahvakohtunikest peaks pikaks ajaks haigeks jääma, ära sõitma vms põhjusel kõrvale jääma. Varurahvakohtunik peab protsessist algusest lõpuni pidevalt osa võtma, mitte tulema protsessi alles siis, kui keegi ei saa enam osaleda. Kui protsessis ei saa näiteks üks kahest rahvakohtunikust ootamatult enam osaleda, tuleks kohtulikku uurimist otsast alustada.

Võistlev kohtumenetlus – Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud ütlustega, kohtusaalis küsitlemise käigus tuleb ütlused uuesti anda ja üldreeglina tuleb otsuse tegemisel lähtuda kohtusaalis räägitust.

Väärtegu – Karistusseadustikus või mõnes muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on karistuseks kas trahv või arest.

Õigeksmõistetu – Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus.

Ühendatud kriminaalasi – Kriminaalasjad ühendatakse, kui näiteks sama süüdistatava suhtes on algatatud mitu kriminaalasja.

Ühendatud kriminaalasja alluvus – Kui kriminaalasi allub mitmele kohtule, võib ühendatud kriminaalasja arutada ühes neist. Alluvuse otsustab süüdistusakti kohtusse saatev prokuratuur.

Üldine kohtualluvus – Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Erandeid tehakse kuriteo tagajärgede saabumise või enamuse elukoha järgi, mille ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muidu Riigikohtu esimees.