Halduskohtumenetlus

Jaga
PrintPDF Jaga

Kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus või protest vastab seaduse nõuetele, kas on olemas kõik kaebuses loetletud lisad, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse ning kas riigilõiv on makstud. Puuduste korral annab kohus kaebuse või protesti esitajale kuni 15 päeva aega, et puudused kõrvaldada. Kui kaebaja või protesti esitaja ei ole selle aja jooksul puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale.

Kui kaebus või protest vastab nõuetele, võtab kohus asja menetlusse ning toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette ja teeb omalt poolt kõik vajaliku, et asja saaks katkestamatult vaadata läbi ühel kohtuistungil või kirjalikus menetluses või lihtmenetluses mõistliku aja jooksul.

Eelmenetluse käigus kontrollib kohus, kas kaebus on menetlusse võetud õigesti ja kas menetlusosalised on õigesti välja selgitatud. Kohus saadab menetlusosalistele kaebuse või protesti ärakirja ja nõuab neilt vastust,  samuti nõuab välja vajalikke dokumente ja kirjalikke tõendeid. Lisaks on kohtul võimalik omal algatusel koguda täiendavaid tõendeid (siin väljendub halduskohtumenetlusele omane nn uurimisprintsiip). Kohus otsustab vajalike isikute kaasamise; otsustab, kas kaebus või protest vaadatakse läbi halduskohtuniku poolt ainuisikuliselt või kolmeliikmelises koosseisus; nõuab teistelt menetlusosalistelt kirjaliku seisukoha kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta; selgitab välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Seejärel teeb kohus menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad.

Kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, lahendab halduskohus asja mõistliku aja jooksul.

Kohtuistung toimub tavaliselt kaebuse saanud halduskohtus ning kaebuse vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt. Kaebaja taotlusel või kohtu algatusel on võimalik kohtuistungit pidada ka halduskohtu tööpiirkonnas asuvas maakohtus, mis asub kaebajale lähemal. Kohtuistung on suuline ja harilikult avalik.

Kohus võib istungi või osa sellest kuulutada kinniseks:

  • riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks;
  • menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks;
  • menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem;
  • lapsendamissaladuse hoidmiseks;
  • alaealise või vaimse puudega isiku huvides, eelkõige sellise isiku ülekuulamiseks;
  • äri- või autorisaladuse hoidmiseks, kui avaliku aruteluga kahjustataks olulist kaitset väärivat huvi;
  • seaduse alusel isiku eraelu- või ärisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ülekuulamiseks, kui isikul on seaduse järgi õigus saladus menetluses avaldada;
  • posti, telegraafi või telefoni teel või muul üldkasutataval viisil edastatud sõnumi saladuse kaitseks.

Halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud.

Kohus võib piirata saalisviibijate hulka, kui kohtusaal on ületäitunud ning keelata kohtuistungi ajal pildistamise, filmivõtted, raadio- või televisiooniülekande ning heli- või videosalvestuse, kui see võib häirida protsessiosaliste, tunnistajate ja eksperdi ärakuulamist või takistada muul viisil õigusemõistmist. Kui keegi kohtu keelust hoolimata kohtusaalis pildistab, filmib, teeb raadio- või televisiooniülekannet või heli- või videosalvestust, võib kohus teda trahvida ja ta kohtusaalist eemaldada.

Kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning: 1) kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses või  2) menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.

Kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (lihtmenetlus), kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Õiguste rikkumine loetakse väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Kohus võib asja lihtmenetluses läbi vaadata ka juhul, kui pooled ja kolmandad isikud on sellega sõnaselgelt nõustunud. Menetlusosaline võib nõusoleku asja läbivaatamiseks lihtmenetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel.

Kaebajal on kasulik teada, et kaebuse esitamine ei takista üldjuhul vaidlustatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist. Halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgne kaitse tähendab teisisõnu seda, et kohtul on õigus peatada vaidlustatava haldusakti kehtivus või täitmine, keelata vaidlustatava haldusakti andmine või toimingu sooritamine, või kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama.

Vaata ka animeeritud videoklippi halduskohtumenetlusest