Kohtunikuks nimetamine

Jaga
PrintPDF Jaga

Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes:
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega.

Kohtunikuks ei või nimetada isikut:
1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud;
3) kes on advokatuurist välja heidetud;
4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
5) kes on pankrotivõlgnik;
6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.

Maa- või halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku:
1) kellel on vähemalt viieaastane töökogemus ameti- või töökohal, millel töötamise eelduseks on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
2) kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat;
3) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon.

Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada. Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina (välja arvatud abiprokurörina) ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.

Kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks  nimetamist läbima ka Kaitsepolitseiameti julgeolekukontrolli. Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Riigikohtu üldkogule.

Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta.