Kohtute haldamise nõukoda

Jaga
PrintPDF Jaga

Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujad on piisava väljaõppega ning õigusemõistmine on riigis kättesaadav.

Esimese ja teise astme kohtuid haldab justiitsministeerium koostöös kohtute haldamise nõukojaga. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks moodustatud nõuandev kogu. Riigi olulisemad ning kogu kohtusüsteemi hõlmavad kohtute haldamist puudutavad otsused arutatakse eelnevalt läbi ning kinnitatakse kohtute haldamise nõukojas.

Kohtute haldamise nõukojas on 11 liiget, sinna kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör ja advokatuuri esimees ning õiguskantsler või tema esindaja. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja tööd juhib Riigikohtu esimees.

Kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed on esimesest astmest Piia Jaaksoo, Donald Kiidjärv ja Meelis Eerik (asendusliige), ringkonnakohtust Virgo Saarmets, Tiina Pappel ja Andra Pärsimägi (asendusliige) ning Villu Kõve ja Ivo Pilving (asendusliige). Lisaks kohtunikele kuuluvad nõukotta õiguskantsler Ülle Madise, Eesti Advokatuuri esimees Sten Luiga, peaprokurör Lavly Perling, Kalle Laanet ja Toomas Vitsut ning asendusliikmena Jüri Adams. Nõukoja tööd juhib Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Kohtute haldamise nõukoda:

  • annab eelneva seisukoha justiitsministri koostatud esimese ja teise astme kohtute aastaeelarvete kujundamise ja muutmise põhimõtete kohta,
  • annab arvamuse riigikohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta ja kohtunike ametist vabastamise kohta,
  • arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe iga aasta kevadel parlamendile esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

 Olulisemad justiitsministri otsused, mis tehakse kohtute haldamise nõukoja nõusolekul:

  • esimese ja teise astme kohtu kohtunike arvu määramine,
  • esimese ja teise astme kohtu tööpiirkonna, struktuuri ning asukoha määramine,
  • esimese ja teise astme kohtu esimehe ametisse nimetamine ja ennetähtaegne vabastamine.