Viru Maakohus mõistis õigeks altkäemaksu võtmises ja vahendamises süüdistatud mehed

Jaga
PrintPDF Jaga

28. juuni 2018

Täna Narva kohtumajas kuulutatud otsusega mõistis Viru Maakohus õigeks Heinari, Dmitri ja Vyacheslavi, keda süüdistati pistise ja altkäemaksu võtmises/-vahendamises seoses sõidueksami sooritamisega. Vyacheslavi ja Dmitrit süüdistati ühes episoodis pistise vahendamises. ARKis, hiljem Maanteeametis eksamineerijana töötanud Heinarit rohkem kui kümnes pistise ja altkäemaksu võtmise episoodis – süüdistuse kohaselt kergema marsruudi valiku ja positiivse hinde eest.

Mullu sügisel alanud kohtuprotsessi käigus, kus istungipäevi kogunes üle 30, jõudis kohus järeldusele, et kriminaalasjas antud prokuratuuri jälitustoimingu load ja jälitustoimingu loa taotlused pole nõuetekohaselt põhistatud. Kohus leidis, et prokuratuuri jälitustoimingute load koosnevad erinevatest järeldustest, kuid võimalik pole kontrollida, millele need rajanevad. „Nimelt on neis välja toodud, et on põhjust asuda seisukohale, et tavapäraste uurimistoimingute käigus pole võimalik hankida piisavalt kohtukõlblikke tõendeid juba toime pandud ning edaspidi toimepandavate kuritegude paljastamiseks. Samas pole võimalik kontrollida seda, mis annab aluse eeltoodud järeldusele jõudmiseks,“ seisab otsuses. Seetõttu tuli kõik kohtu poolt vastu võetud jälitustoimingute protokollid tõendikogumist välja jätta. „2013.aastast kehtiva KrMS § 1261 lg 4 kohaselt tähendab seaduse nõuete eelnevalt kirjeldatud rikkumine jälitustoimingu loa andmisel ühtlasi seda, et käesolevas kriminaalasjas nõuetekohaselt põhistamata lubade alusel tehtud jälitustoimingud on õigusvastased,“ märkis kohus. 

Lisaks märkis kohus, et nelja jälitustoimingu protokolli ei olnud võimalik kasutada kriminaalasjas tõenditena ka seetõttu, et kohtul polnud võimalik nende tõendite uurimisel veenduda selles, et kõik jälitustoimingu protokolli kantu vastab helisalvestistelt kuuldule, seda helisalvestiste äärmiselt kehva helikvaliteedi tõttu. „Kuna kohtul ei olnud võimalik teostada kohtulikku kontrolli ja veenduda selles, et teabesalvestis ja jälitusprotokoll on omavahel kooskõlas, siis on eeltoodud jälitusprotokollide puhul kohtu hinnangul tegemist ebausaldusväärsete tõenditega ning kohus leiab, et ühte tõendit pole võimalik ka jagada osadeks andmaks hinnangut tõendi usaldusväärsusele. Seega on tegemist kohtukõlbmatute tõenditega, mida kohtul ei ole võimalik arvestada süüdistatavate süü küsimuse lahendamisel,“ märkis kohus. 

Kriminaalasjas ütlusi andnud tunnistajate ütlused ja muud tõendid luges kohus kas ebausaldusväärseks või ebapiisavaks selleks, et nende alusel süüdistatavatele inkrimineeritud teod (sh süüdistuses esitatud versioonid sellest, kas, kus, millal ja mille eest täpselt pistist või altkäemaksu võeti) tõendatuks lugeda. Mitmed nn eristaatuses olevad võtmetunnistajad (endised kaaskahtlustatavad) keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus võttis tõendina vastu nende poolt kohtueelsel uurimisel antud süüstavad ütlused. Samas ei saa süüdimõistev kohtuotsus tugineda valdavas ulatuses nende isikute ütlustele, keda süüdistataval ja kaitsjal ei olnud võimalik kohtuistungil küsitleda.

Kohus jättis süüdistatavate õigusabikulud kogusummas üle 22 000 euro riigi kanda. Ühe süüdistatava poolt õigusabikulude katteks taotletud rohkem kui 16 000 eurot jättis kohus aga välja mõistmata, kuivõrd kulutused ei olnud tõendatud. 

Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule.

 

Janar Filippov
I ja II kohtuastme avalike suhete teenistus
5202119