Kohus: Üürilepingul ei ole apteegi tegevusloa kehtivuse peatamises määravat tähendust

Jaga
PrintPDF Jaga

17. november 2017

Tartu Halduskohus rahuldas tänase otsusega Terve Pere Apteek OÜ (apteek) kaebuse ja tühistas Ravimiameti otsuse, millega peatati osaliselt apteegi tegevusloa kehtivus Tallinnas Sütiste tee 19 asuvas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Samuti jättis kohus muutmata selle aasta 11. oktoobril kohaldatud esialgse õiguskaitse, mis annab apteegile võimaluse jätkata apteegiteenuse pakkumisega kaebuse lahendamise ajal.

Apteek leidis oma kaebuses, et oluline pole mitte niivõrd ruumide kasutamisõigust tõendav dokument, vaid see, kas tal on tegelikkuses õigus ruume kasutada. Ruumide kasutamise õiguse üle vaidlevad apteek ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Harju Maakohtu menetletavas tsiviilasjas.  Ravimiamet põhjendas oma seisukohta sellega, et apteegil ei ole alates selle aasta 2. oktoobrist teenuse osutamiseks PERHiga kehtivat üürilepingut viimase pindade kasutamiseks.

Ravimiseaduse järgi tuleb tegevusloa taotluses muuhulgas esitada ruumide kasutusõigust tõendav dokument. Halduskohus leidis, et nimetatud nõude eesmärk on koguda tegevusloa andmise menetluses informatsiooni ja võimaldada ravimiametil kontrollida, kas loa taotlejal on seaduses sätestatud nõetele vastav tegevuskoht või selle saamise võimalus lähitulevikus.

Ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi esitamisel on tähendus tegevusloa andmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa aga üksnes sellele dokumendile omistada määravat tähendust tegevusloa kehtivuse peatamise otsustamisel. Nimetatud otsuse tegemisel on määrav tähendus hoopis sellel, kas apteegil on materiaalsetele nõuetele vastav tegevuskoht, kus teenust pakkuda või mitte. Kohtu hinnangul ei sõltu tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine üksnes nimetatud dokumendist, kuna selle puudumine ei välista apteegi kasutuses oleva tegevuskoha olemasolu. Ruumide kasutusõiguse üle vaidlevad PERH ja apteek maakohtus ning Ravimiametile esitatavaks dokumendiks võib olla ka maakohtu lahend.

Kohus märkis, et ravimiseaduse eesmärk ei ole mitte kaitsta eraõigusi ega majanduslikke hüvesid, vaid tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Samas ei kohusta ka tegevusloa kehtimise peatamine apteeki vaidlusaluseid ruume vabastama. Tegevusloa peatamine Ravimiameti nõutud dokumendi puudumisel ei taga kohtu hinnangul suure tõenäosusega ruumide valdust võimalikule tulevasele üürnikule ega talle tegevusluba vaidlusalustes ruumides apteegiteenuse osutamiseks. Ravimiamet on ise korduvalt väitnud, et võimalikule tulevasele üürnikule väljastatakse tegevusluba alles pärast valduse saamist ja sisseseade paigaldamist.

Kohus leidis ka, et Ravimiamet ei ole teostanud kaalutlusõigust, sest apteegile heideti ette üksnes tõendi esitamata jätmist. Ametil oli võimalus kaaluda, kas jätta tegevusloa kehtivus peatamata maakohtus poolelioleva vaidluse tõttu või mitte. Samuti ei andnud amet kohtu hinnangul apteegile võimalust esitada arvamust dokumendi puudumise õigusliku tagajärje kohta.

Tänane otsus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 18. detsembrini.


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee