Kohus: Kaugapteekri lahendus on õiguspärane

Jaga
PrintPDF Jaga

29. detsember 2017

Tartu Halduskohus rahuldas tänase otsusega Terve Pere Apteek OÜ (Apteek) kaebuse ja tühistas kaugapteekri lahendust välistava Ravimiameti ettekirjutuse.

Vaidlus tõusetus sellest, et Apteek rakendas selle aasta juunis Tamme Apteegi Luunja ja Kavastu haruapteekides niinimetatud kaugapteekri lahenduse, mille puhul ei tööta kohapeal enam proviisor või farmatseut, vaid ainult klienditeenindaja. Proviisor või farmatseut on füüsiliselt üldapteegis ning teenindab ja nõustab haruapteekide kliente videosilla vahendusel. Klienditeenindaja annab ravimi füüsiliselt kliendile ja teostab maksetoimingud. Ka ravimi üleandmine toimub videoühenduse abil apteegiteenuseks erialase ettevalmistusega töötaja järelevalve all.

Juulis tegi Ravimiamet ettekirjutuse, millega kohustas Apteeki tagama haruapteekides proviisori või farmatseudi kohaloleku. Ravimiameti hinnangul ei ole kaugapteekri lahendusega täidetud ravimiseaduse nõue, et apteegiteenust võivad apteegis ja selle struktuuriüksuses osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut.

Kohus leidis, et kaugapteekri lahendus on kooskõlas nimetatud ravimiseaduse nõude ja eesmärgiga. Kohus nõustus Apteegiga, et välja töötatud süsteem ei võimalda ravimit osta ilma proviisori või farmatseudi osavõtuta müügiprotsessist. Seega osutab sisuliselt apteegiteenust nii käsimüügi- kui ka retseptiravimite puhul ravimiseaduse nõuetele vastav töötaja, kuigi videoühenduse teel. Samuti nõustus kohus kaebajaga, et ravimite füüsiliselt kliendile kättesaadavaks tegemine ja kauba eest maksete vastuvõtmine ei ole apteegiteenuse osa, mida tohiks teha vaid erialase ettevalmistusega töötaja.

Kohus märkis, et apteegiteenuse tuumaks olev asjatundlik proviisori või farmatseudi nõustamine ei pruugi alati jõuda ravimi tegeliku kasutajani ka niinimetatud tavaolukorras, kus erialase ettevalmistusega töötaja apteegis kohapeal selgitusi ja nõuandeid jagab. Nimelt võivad ravimeid, sealhulgas retseptiravimeid ravimi kasutaja asemel välja osta teised inimesed. Sel juhul ei saa apteegiteenuse osutaja olla kindel, et nõustamise käigus antav teave üldse jõuab ravimi kasutajani või et ravimi väljaostja selle adekvaatselt ja täielikult kasutajale edasi annab. Lisaks on Eestis levinud kehtivate tegevuslubade alusel tegutsevate  selveapteekide praktika, kus kliendil on võimalik ravim avariiulilt võtta ja tasuda selle eest kassas ilma üldse proviisori või farmatseudiga suhtlemata. Seda ei eita ka Ravimiamet. 

Apteegi sõnul võimaldab videosilla vahendusel nõustamine hoida haruapteeke avatuna rohkematel nädalapäevadel, mis tähendab olulist positiivset mõju apteegiteenuse ja ravimite kättesaadavusele. Nii Luunja kui ka Kavastu ümberkaudsetest elanikest on kaebaja selgituste järgi suur osa eakad, kellel on linna ravimite järele minemine ebamugav. Pakutav tehniline lahendus suurendab seega patsientide heaolu ja parandab tervise kaitset.

Kohus mõistis Ravimiametilt Apteegi kasuks menetluskuludena välja 5215 eurot.

Tänane otsus on vaidlustatav Tartu Ringkonnakohtus järgmise aasta 29. jaanuarini.


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee