Kohus: Erihooldusteenusele suunamisel peab esikohale seadma abivajaja

Jaga
PrintPDF Jaga

2. oktoober 2018

Tartu Halduskohus tühistas eile sotsiaalkindlustusameti (SKA) otsuse, millega ei suunatud sügava liitpuudega 33-aastast naist erihooldusteenuse saamiseks Valga haiglasse.

Enne nimetatud otsust oli naine Valga haiglas olnud ööpäevaringsel erihooldusteenusel kolm aastat. SKA põhjendas oma otsust sellega, et kaebaja seaduslik esindaja väljendas korduvalt rahulolematust teenuseosutamisega. Samuti leidis SKA, et sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) järgi tuleb enne suunamisotsuse tegemist saavutada kolmepoolne kokkulepe SKA, teenust saama õigustatud inimese ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel.    

Seega õiguslikult vaidlesid pooled selle üle, kas SHS andis SKA-le õiguse keelduda suunamisotsuse tegemisest. 

Halduskohus leidis, et SHSi (§ 71 lg 5) sõnastusest ei tule nõuet, et sobiva teenuse, sealhulgas teenuse osutaja väljavalimine peab toimuma kõigi osapoolte vahelise kokkuleppe tulemusena. Kohtu hinnangul on nimetatud seadusesätte mõtteks selgitada osapoolte vahel välja, millist teenust inimene vajab ja kas teenuse osutajal on võimekus seda pakkuda – näiteks kas ja kuidas teenust pakutakse, milline on teenuse kvaliteet ja kus teenust pakutakse. Normi eesmärk on kohtu hinnangul seada esikohale eeskätt abivajaja ja tema soovid, mitte kaitsta teenuse osutajaid ega anda neile õigust ise otsustada, kellele ja millistel tingimustel nad teenust pakuvad. 

Kohtu hinnangul oli õigusvastane SKA keeldumine põhjusel, et haigla ei olnud nõus puudega naisele teenust pakkuma tema seadusliku esindaja väidetava käitumise tõttu. Teenuse osutaja saab teenuse osutamisest keelduda üksnes objektiivsete kriteeriumite alusel kooskõlas sõlmitud lepingu ja kehtiva õigusega. Näiteks võib keeldumine olla põhjendatud, kui teenuse saaja keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise kohta või kui ta ei tasu osalust kokku lepitud mahus kahe järjestikkuse kalendrikuu eest. 

Kohus selgitas veel, et teenuse osutamine võib olla põhjendatult takistatud ka juhul, kui inimese käitumine muudab selle ülemääraselt raskeks. Näiteks kui inimene on sedavõrd vägivaldne ja agressiivne, et see takistab talle ja ka teistele nõuetekohast teenust osutamast. Sellises olukorras on SKA-l erandlikult õigus pakkuda välja teine teenuse osutaja. Antud juhtumi asjaoludest aga ei nähtu, et kaebaja seadusliku esindaja väidetav ebameeldiv suhtlus haigla personaliga oleks muutnud teenuse osutamise ülemääraselt raskeks. Vastupidist tõendab muuhulgas see, et kaebaja saab ka praegu Valga haiglas endiselt teenust, kuid ilma suunamisotsuseta ja riigi rahastamiseta. Kaebaja ega tema seaduslik esindaja ei ole kokkuleppest keeldunud. 

Kohus märkis, et kui erihoolekandeteenust vajava inimese seadusliku esindaja käitumine on ebameeldiv ja see peaks raskendama teenuse osutamist, mitte aga muutma selle võimatuks, on riigil võimalik vajadusel luua teenuse osutajale õiguslikud meetmed teenuse osutamiseks konfliktses situatsioonis.

Eilne otsus ei ole jõustunud ja on vaidlustatav Tartu Ringkonnakohtus 31. oktoobrini. 


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee