Kohus ei vabastanud Herman Simmi ennetähtaegselt vangistusest

Jaga
PrintPDF Jaga

Tartu maakohus ei vabastanud tänase määrusega riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi (69) tingimisi enne tähtaja lõppemist talle mõistetud vangistusest.

Kohus leidis, et kuigi uute kuritegude toimepanemise oht on Simmi puhul madal, ei saa teda vabastada õiguskorra kaitsmise huvides ehk üldpreventiivsetel kaalutlustel.

Kohtu hinnangul tuleb uute kuritegude tõenäosust hinnates ainsa reaalse ohuna kõne alla see, et Simm hakkab edastama Venemaa esindajatele infot, millest ta sai teadlikuks enne vanglasse sattumist. Siiski viitab enamik asjaolusid sellele, et niisugune võimalus on vähe tõenäoline. Simm on osalenud vanglas erinevatel nõustamistel ja vestlustel. Ta ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Uute kuritegude tõenäosus on madal ka seetõttu, et tal on abikaasa, korralik elukoht, kõrgharidus, terviseprobleemid ja et ta on kõrges eas. Lisaks on kohtu arvates põhjust uskuda, et kontakti loomine vene agentidega ja neile info jagamine poleks Simmi jaoks kuigivõrd lihtne. Samuti on alust kahelda selles, kas Simmile palju aastaid tagasi teatavaks saanud info venelasi enam huvitab. On keeruline eeldada, et kinnipeetav jättis pikkade aastate jooksul mingi olulise teabe venelastele välja rääkimata ja hakkaks seda tegema nüüd. Samuti ei ole alust väita, et Simmil on olemas selge motiiv uute kuritegude sooritamiseks.

Küll aga on kohtu hinnangul Simmi vabastamine ennatlik üldpreventiivsetel kaalutlustel. Herman Simm pani toime erakordselt raske kuriteo. Riigireetmine on karistatav umbes sama raskelt nagu mõrv. Tema teo toimepanemise ajal oli karistus riigireetmise eest küll mõneti leebem, aga siiski sarnane tapmise sanktsiooniga, võimaldades mõista kolm kuni 15 aastat vangistust. Kinnipeetav jagas Venemaale salajast infot enam kui 10 aasta jooksul. Seega ei pannud ta kuritegu toime lühikese, hetkeemotsioonist ajendatud või järelemõtlematu tegevusena, vaid kaalutletud käitumisega. Simmi tegude ebaõiglust suurendab kohtu arvates nii tema töötamine olulistel ametikohtadel kui ka info jagamine just Venemaale ehk riigile, mis on Eestit pidevalt kahjustanud või vähemalt ohustanud.

Simmi ennetähtaegset vabastamist toetas Tartu vangla, kuid ei toetanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing.

Simm on oma vangistusest praeguseks ära kandnud enam kui kaks kolmandikku, mistõttu on tal seaduse järgi formaalselt võimalik karistuse kandmisest vabaneda.

Simm tunnistati Harju maakohtu 25. veebruari 2009 otsusega süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning talle mõisteti 12 aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021.

Kohtumäärus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.
 

Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee