Enefit Kaevandused AS ja ettevõtte kaks töötajat mõisteti õigeks töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises

Jaga
PrintPDF Jaga

7. juuni 2018

Viru Maakohus mõistis täna 53-aastase Igor Agutini,  63-aastase Vladimir Šalašinski ja Enefit Kaevandused AS õigeks tegevusetuks jäädes töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. 
Kohus mõistis kõik süüdistatavad õigeks kuriteo tuvastamatuse tõttu. 

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused:
Kannatanute surma fakt on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud ja selles osas puudub vaidlus. Lisaks surma fakti tõendamisele on kriminaalasjas äärmusliku tähendusega küsimus surma saabumise põhjuse kohta ja sellest tulenevalt  surmaga lõppenud tööõnnetuse tekkemehhanismi kohta. Juhul, kui surma  saabumise põhjust ei ole teada, ei ole kohtul võimalik tuvastada surmafakti ja isiku teo (tegevuse või tegevusetuse vormis) vahelist seost. Surma saabumise põhjuse tuvastamata jätmise korral ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas  süüdistuses formuleeritud juurdemõeldava teo puhul oleks tagajärg (surm) saabumata või tagajärjed oleksid vähemalt kergemad. Teisisõnu, kui surma põhjus ei ole teada, pole võimalik ette kirjutada ja juurde mõelda, mida süüdistatav peaks tegema  kannatanute surma vältimiseks. Surma põhjuse väljaselgitamiseks olid uuritud surnu ekspertiisiaktid ja ekspert oli kohtuistungil üle kuulatud.
Kohtuliku arutamise käigus ei ole saadud tõendeid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et arvestades asjaolusid, oleks kannatanute surma saabumine võimalik muul põhjusel – näiteks haigestumise, trauma, toidumürgistuse tõttu. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud  tõsiseltvõetavaid andmeid, mis võiksid seada eksperdi arvamuse kahtluse alla ja asuda seisukohale, et  kannatanute surma saabumine ei ole välistatud ka muude asjaolude tõttu. Kohus ise selliseid andmeid kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ei ole.
Kohus märgib, et tegelikult ei ole välistatud äge surma saabumine gaaside või aurude segust või segudest või ainete ühendist või ühenditest. Aine ise ja selle koostis ei ole tuvastatud ega käesoleva kriminaalasja raames tuvastatav.
Kohus märgib, et küsimuse lahendamine, millis(t)e ain(et)ega mürgistuse tõttu saabus kannatanute surm, ei ole käesolevas asjas võimalik kohtutoksikoloogi ja/või kohtukeemiku kaasamiseta, millele osutas kohtuekspert ülekuulamise käigus kohtuistungil. Menetleja ise, olgugi see uurija, prokurör või kohus, ei saa hakata lahendama eriteadmisi kasutamist vajavaid faktilisi probleeme, hakata valima, kas üks või teine gaas, aine, ühend sobib või ei sobi oma mõju poolest  lahangu käigus avastatud pildile. Kohtutoksikoloog ja/või kohtukeemik ei olnud  menetluse käigus  asjasse kaasatud.
Eeskätt  märgib kohus, et  antud kriminaalasja peamine faktoloogiline probleem mitte niivõrd  see, et  tuvastamata on  kannatanute surma põhjustanud gaas, aine, ühend, kuigi sellelgi on õnnetuse tekkemehhanismi väljaselgitamisel oma tähendus. 
Kohtuliku arutamise käigus  on kohus ja menetlusosalised saanud põhjalikult teada  kaevanduse töö üldpõhimõtetest, režiimidest, tööde liikidest, isikute kohustustest,  tööülesannete jagamistest,  erinevate isikute vastutuse  mahtudest, dokumentatsioonist ja muudest.  Kriminaalmenetluse käigus  ei olnud kindlaks tehtud, milline oli tööõnnetuse tekkemehhanism – kuidas, millal, millised gaasid, ained-ühendid liikusid (kui üldse liikusid) šurfis ja strekkides enne kannatanute kaldšurfi  saabumist, sinna saabumisel, seal oleku ajal. Mõju osutanud aine ei ole tuvastatud, samuti ei ole kindlaks tehtud, mis ajal, millistel asjaoludel,  kus kohas osutas aine kannatanutele oma mõju, kas see  juhtus  kaldšurfi sees või  aine  hakkas mõjuma kaldšurfi jalami juures või hoopis muus kohas ehk kannatanud said aine sisse hingata juba varem muus kohas, kas kohe töökohale saabumisel või teatud aja möödudes, kas aine õhku sattumine toimus portsuga ehk ühe korraga või vähestes kogumis  ja millise ajavahemiku käigus. 
Kohus selgitab, et tööõnnetuse tekkemehhanismi väljaselgitamine on äärmiselt vajalik selleks, et saaks vastata küsimusele -  kas süüdistatavad jätsid oma hoolsuskohustuse täitmata, mille tõttu saabus kannatanute surm.  
Kohus märgib, et tööõnnetuse tekkemehhanismi kindlakstegemise tähtsusele on nii ava- kui ka kaitsekõnedes osutanud kaitsjad. Kohus peab tõdema, et süüdistaja ei  ole  kohtule pakkunud versiooni tööõnnetuse tekkemehhanismi kohta, rääkimata väidetavalt tuvastamist leidnud tööõnnetuse tekkemehhanismi skeemist. Kuna süüdistajale endale ei ole teada, milline on tööõnnetuse tekkemehhanism, siis ongi tulemusena peaaegu samasugune süüdistuse tekst kõigile kolmele süüdistatavale, kus on koos kõikvõimalikud rikkumised – alates  redelist  ja mäemeistri kontrollkäigust kuni riskianalüüsini.
Kohus peab tõdema, et andmed surnukehade avastamise kohta, samuti avastamise ajal  fikseeritud olustik ei anna kohtule informatsiooni, mille alusel saaks tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi asjaolusid.  Nende andmetega  kinnitatakse kohtuarst-eksperdi arvamus surma saabumise aja, fakti kohta, samuti surma põhjuse kohta.
Arvestades kohtule  kaitsjate ja prokuröri esitatud tõendeid, millele on kohus oma hinnangu andnud, jõuab kohus lõplikule järeldusele, et süüdistatavatele esitatud süüdistus ei leidnud kohtus kinnitamist ja kõik süüdistatavad -  Enefit Kaevandused AS, Vladimir Šalašinski ja Igor Agutin –  kuuluvad õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu.

Süüdistuse kohaselt jätsid isikud oma kohustused täitmata ning ei korraldanud Estonia kaevanduse šurfi läbindamisel töid ohutult, mille tagajärjel sai võimalikuks, et 29.01.2015 Estonia kaevanduse territooriumil Väike – Pungerja külas, Ida-Virumaal läksid  šurfi läbindajad kell 08.00 tööle rajatava šurfi astangule, kus õhus sisaldus inimese elule ja tervisele kahjulikke gaase või aure, mille tulemusel saabus töötajate surm. 
Juriidilisele isikule heideti ette, et kui Eesti Energia Kaevandused AS oleks taganud selle, et Igor Agutin ja Vladimir Šalašinski oleks teostanud kaevandusõhu mõõtmisi šurfis, kindlustanud hukkunutele gaasianalüsaatorid, taganud šurfi rajamise vastavalt šurfi passile, taganud regulaarse töökoha ülevaatuse määratud isiku poolt ning korraldanud õhuproovide võtmise läbindatavas tööesis ning kõigi Eesti Energia Kaevandused AS sisedokumentidest tulenevate gaaside analüüsi, on tõenäoline, et isikute surm oleks jäänud saabumata.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. 

Jelena Muttonen
Pressiesindaja
Viru Maakohus
359 9820