Maakohtud
3. november 2008

Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.

Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.


Eestis on neli maakohut:

Harju Maakohtus on 66 kohtuniku ametikohta:
1) Liivalaia kohtumaja – 22;
2) Kentmanni kohtumaja – 28;
3) Tartu mnt kohtumaja – 14.

Viru Maakohtus on 30 kohtuniku ametikohta:
1) Jõhvi kohtumaja 8;
2) Kohtla-Järve kohtumaja 4;
3) Narva kohtumaja  11;
4) Rakvere kohtumajas 7.

Pärnu Maakohtus on 22 kohtuniku ametikohta:
1) Pärnu kohtumaja – 10;
2) Haapsalu kohtumaja – 3;
3) Kuressaare kohtumaja – 3;
4) Rapla kohtumaja – 3;
5) Paide kohtumaja – 3.

Tartu Maakohtus on 35 kohtuniku ametikohta:
1) Tartu kohtumaja – 16;
2) Jõgeva kohtumaja – 4;
3) Viljandi kohtumaja – 4;
4) Valga kohtumaja – 4;
5) Võru kohtumaja – 4;
6) Põlva kohtumaja – 3.

Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja.

Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.