Kohus: Jaanus Raidali korruptiivse teo süüdistuses puuduvad väärteo tunnused
21. juuni 2010
Tartu maakohus lõpetas tänase kohtuotsusega väärteomenetluse Jaanus Raidali (47) korruptiivse teo süüdistuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.
Lõuna prefektuuri koostatud väärteoprotokolli järgi seisnes Jaanus Raidali väärtegu selles, et ta Otepää vallavolikogu esimehena osales ja hääletas 9. novembril 2009 Otepää vallavolikogu istungil, kus otsustati vallavolikogu esimehele hüvitise määramist. Istungil tehtud otsuse alusel maksti Raidalile 7619 kr. Samas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt.
Väärteomenetlus algatati korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 265 lg 1alusel, mis näeb ette vastutuse korruptiivse teo eest, millega kaasnes korruptiivse või muu ebaseadusliku tulu või kasu saamine. 25. mail toimunud kohtuistungil palus aga Lõuna prefektuuri esindaja Raidali teo ümber kvalifitseerida KVS § 263 järgi, mis näeb ette vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest.
Kohus leidis, et Raidal ei pannud toime kummagi sätte järgi kvalifitseeritavat tegu ning puudub vajadus teo ümberkvalifitseerimiseks.
Otepää vallavolikogu otsustas 9. novembril 2009 määrata volikogu esimehe hüvitiseks 50% vallavanema palgast ja maksta volikogu esimehe ametist vabastamisel talle lahkumishüvitiseks kuuekordne Otepää vallavolikogu esimehe hüvitis.
Kohus leidis, et antud vallavolikogu otsuse puhul on tegemist õiguse üldaktiga, mis on suunatud piiramatule arvule juhtudele ja määramata isikute ringile. Volikogu esimees võib mis tahes põhjusel vahetuda ning siis kehtib nimetatud otsus ka iga järgmise esimehe suhtes vähemalt seni kuni volikogu pole vastu võtnud uut otsust esimehele makstava hüvitise osas. Antud otsus kehtib piiramatu arvu juhtude korral ja tähtajatult, andes üldnormi abstraktsete õigussuhete loomiseks.
Antud juhul ei ole tegu üksikaktiga, mis omakorda loob vaid konkreetseid norme, reguleerides teatud kindlate või nimeliselt määratud subjektide vahelisi konkreetseid suhteid ja sätestades käitumisvariandid üksikjuhuks või ajaliselt piiratud tähtajaks.
Kohus leidis, et kuna KOKS nõuab huvide konflikti korral volikogu liikme taandumist üksnes üksikakti arutamisest ja otsustamisest ning KVS ei käsita õigustloovat üldakti otsusena, siis osaledes ja hääletades volikogu otsuse vastuvõtmisel ei rikkunud Raidal KOKSi sätteid ega sattunud huvide konflikti KVSi mõttes.
Samuti leidis kohus, et õigustloova üldakti hääletamisel osalemist ei saa pidada mingil viisil tehinguks iseendaga.
Tänase otsuse vaidlustamise soovist saavad kohtumenetluse pooled teatada seitsme päeva jooksul.
Lugupidamisega,
Krista Tamm
Tartu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja