|
PÄRNU MAAKOHTU KODUKORD
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Pärnu Maakohus
(1) Pärnu Maakohus on esimese astme kohus, kus arutatakse vastavalt alluvusele tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning tehakse muid seadusega kohtu pädevusse antud toiminguid.
(2) Pärnu Maakohtul on viis kohtumaja:
1) Haapsalu kohtumaja asukohaga Haapsalus ja Kärdlas
2) Kuressaare kohtumaja
3) Paide kohtumaja
4) Pärnu kohtumaja asukohaga Rüütli tänaval ja Kuninga tänaval
5) Rapla kohtumaja.
(3) Pärnu Maakohus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, menetlusseadustikest, kohtute seadusest, käesolevast kodukorrast ning muudest õigusaktidest.
2. peatükk
Pärnu Maakohtu koosseis
§ 2. Üldkogu
(1) Kohtu üldkogusse kuuluvad kõik Pärnu Maakohtu kohtunikud.
(2) Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees iseseisvalt või vähemalt 2/3 kohtunike nõudmisel. Üldkogu eesistujaks on kohtu esimees.
(3) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest.
(4) Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral otsustab kohtu esimehe hääl.
(5) Kohtu üldkogu täidab seaduse ja kodukorraga tema pädevusse antud ülesandeid.
(6) Üldkogu koosolekud protokollitakse.
(7) Üldkogu võib läbi viia ka elektrooniliselt.
§ 3. Pärnu Maakohtu esimees
(1) Kohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast viieks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.
(2) Kohtu esimees juhib ja esindab kohtuasutust oma pädevuse piires ning vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.
(3) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.
(4) Kohtu esimees:
1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust;
2) nimetab kohtumajade juhid;
3) kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu;
4) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
5) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
6) kinnitab oma pädevuse piires kohtuasutuse tööd reguleerivaid akte;
7) kinnitab kohtunike puhkuste ajakava;
8) teeb Riigikohtu esimehele ettepanekuid kohtunike erakorralise tasuta puhkuse andmiseks;
9) algatab distsiplinaarmenetluse kohtu kohtunike suhtes;
10) vajadusel nõuab kohtunikelt suulisi ja kirjalikke selgitusi nende töös esinenud puuduste ja sellekohaste kaebuste kohta;
11) korraldab kohtusse saabunud ja temale suunatud avalduste ja kaebuste lahendamist;
12) võtab vastu isikuid teisipäeviti kell 15.00 – 17.00;
13) korraldab koos kohtudirektoriga õigusteenistuse teenistujate atesteerimis- ja hindamisvestluse läbiviimise;
14) kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu struktuuri;
15) kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtuteenistujate koosseisu;
16) kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtuasutuse sisekorraeeskirja;
17) kooskõlastab kohtudirektori koostatud õigusteenistuse teenistujate ametijuhendid;
18) kooskõlastab kohtudirektori koostatud õigusteenistuse teenistujate puhkusegraafiku;
19) kooskõlastab õigusteenistuse teenistujate ergutamise ja distsiplinaarvastutusele võtmise;
20) kooskõlastab õigusteenistuse teenistujate ametisse nimetamise ja vabastamise ning õigusteenistuse teenistujate palgaastmete ja lisatasude määramise;
21) täidab teisi seadusest tulenevaid ülesandeid.
§ 4. Kohtumaja juht
(1) Maakohtu esimees nimetab igas kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht.
(2) Kohtumaja juht:
1) korraldab kohtumaja ning maakohtu esimehe vahelist suhtlemist
2) võtab vastu isikuid selleks määratud kindlatel kuupäevadel ja kellaaegadel;
3) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.
(3) Kohtumaja juhi võib maakohtu esimees enne tähtaja lõppemist vabastada:
1) tema enda soovil;
2) koostöö mittelaabumise tõttu maakohtu esimehega.
(4) Kohtumaja juhi äraoleku ajal võib teda asendada maakohtu esimehe määratud kohtunik.
(5) Kui kohtumaja juht vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest.
(6) Kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.
(7) Kohtumaja juht võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi kohtumaja kohtunikelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks.
§ 5. Kohtuteenistujad ja nende pädevus kohtuasja menetlemisel
(1) Pärnu Maakohtu teenistuses olevaid kohtunikke abistavad kohtuteenistujad, kelle teenistuskohustused on määratud seaduste, ametijuhendite, justiitsministri kinnitatud kodukordade ning muude õigusaktidega.
(2) Tulenevalt TsMS § 221 lg 3 anda laiendatud pädevusega kohtunikuabile, vanemkonsultandile, konsultandile, vanemistungisekretärile ja kohtuistungisekretärile õigus teha asja lahendamist ettevalmistavaid või muid korraldavaid määrusi, mille peale ei saa edasi kaevata, muu hulgas avalduse, taotluse või kaebuse käigutajätmise määrusi ning määrusi tähtaja andmise ja pikendamise kohta.
(3) Menetlusdokumendi ärakirja kinnitamise õigus on lisaks kohtunikele laiendatud pädevusega kohtunikuabil, vanemkonsultandil, konsultandil, vanemistungisekretäril, kohtuistungisekretäril, kantselei juhatajal, referendil, nooremreferendil, vanemarhivaaril ja arhivaaril.
(4) Kui lahend on jõustunud, kinnitab jõustumiskuupäeva oma allkirjaga referent, kelle teenistuskohustuseks on lahendite täitmisele pööramine, tema äraolekul teda asendav referent või kantselei juhataja; arhiivist väljastatavatele kohtulahenditele märgib jõustumiskuupäeva arhivaar, tema äraolekul teda asendav referent või kantselei juhataja.
3. peatükk
Kohtuniku tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemine ja distsiplinaarmenetluse algatamine
§ 6. Kohtuniku tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemine
(1) Kohtuniku tegevuse peale esitatud kaebus edastatakse pärast registreerimist kohtu esimehele ning saadetakse koopia kohtunikule, kelle peale on kaebus esitatud.
(2) Kohtu esimees vastab kaebusele hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saabumisest, kui seaduses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Täiendava uurimise vajadusel võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Tähtaja pikendamisel informeeritakse sellest avalduse esitajat kirjalikult.
§ 7. Kohtu esimehe poolt distsiplinaarmenetluse algatamine
(1) Kui kohtuniku tegevuse peale esitatud kaebuses ilmnevad asjaolud, mis viitavad distsiplinaarsüüteo toimepanemisele, algatab kohtu esimees distsiplinaarmenetluse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.
(2) Kohtu esimees võib koguda distsiplinaarmenetluse algatamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi kohtuteenistujatelt. Kohtuteenistujad on kohustatud vastama kohtu esimehe järelepärimisele ja/või edastama nõutud dokumendid viivitamatult või hiljemalt viie päeva jooksul.
(3) Distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitab kohtu esimees kohtunikku viivitamatult.
(4) Kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet, esitab kohtu esimees distsiplinaarkolleegiumile taotluse distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni kohtunik teenistusest kõrvaldada.
(5) Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, teatab kohtu esimees sellest viivitamatult distsiplinaarkolleegiumile kohtuniku teenistussuhte taastamiseks.
§ 8. Kohtusse saabunud distsiplinaarmenetluse algataja õiguseid omava organi järelepärimine
(1) Kohtusse saabunud distsiplinaarmenetluse algataja õiguseid omava organi järelepärimine registreeritakse üldises korras ning edastatakse kohtunikule ja saadetakse koopia kohtu esimehele.
(2) Kohtunik vastab järelepärimisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning esitab vastuse koopia kohtu esimehele.
§ 9. Kohtuniku teavitamiskohustus
Kohtunik teavitab viivitamatult kohtu esimeest:
1) teenistusest kõrvaldamisest distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni või distsiplinaarasja menetlemise ajaks;
2) kaebuse esitamisest määruse peale, millega ta teenistusest kõrvaldati või millega tema palka vähendati;
3) distsiplinaarkolleegiumi otsusest;
4) kaebuse esitamisest distsiplinaarkolleegiumi otsuse peale;
5) Riigikohtu üldkogu otsusest kaebuse esitamisel.
§ 10. Distsiplinaarkomisjoni otsusega tutvumine
Igal isikul on õigus tutvuda distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutuste või antud aktidega ning andmetega kehtivate karistuste kohta.
4. peatükk
Järelevalve
§ 11. Justiitsministri teostatav järelevalve
(1) Justiitsminister teostab järelevalvet kohtu esimehe kohustuste täitmise üle.
(2) Kohtu esimehe üle järelevalve teostamisel on esimees kohustatud:
1) esitama järelevalveametnikele nõutud dokumente ja andma seletusi;
2) lubama järelevalveametnikke töö ajal kohtu ruumidesse.
§ 12. Kohtu esimehe teostatav järelevalve
(1) Kohtu esimees teostab järelevalvet õigusemõistmise korrakohase toimimise üle.
(2) Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet.
| 
