Märgukiri Aivar Otsalti ja teiste endiste politseiametnike kriminaalasja meediakajastuste kohta
11. juuni 2009
Endise politseiprefekti Aivar Otsalti ja teiste endiste politseiametnike kriminaalasja meediakajastustes esines mitmeid vigaseid tõlgendusi, mistõttu Tartu maakohus selgitab üle mõned menetluslikud, terminoloogilised ja üleeilse kohtumäärusega seotud aspektid.
Kohus rõhutab, et kohtumääruses oli käsitletud vaid neid süüdistusepisoode, mille osas kohus leidis tõenduslikke, kvalifikatiivseid või muid puudusi. See tähendab seda, et kohus ei käsitlenud määruses kõiki kogu kriminaalasjas 11 süüdistatavale esitatud süüdistusepisoode, vaid väikest osa neist.
Samuti toob kohus esile, et seaduse kohaselt ei eeldata kokkuleppemenetluse rakendamisel, et süüdistatav peab tunnistama ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav võib ennast kokkuleppemenetluse kohaldamisel ka mitte süüdi tunnistada, kuid olla siiski kokkuleppe sõlmimisega nõus. Kuigi isik kokkulepet allkirjastades kinnitab, et ta on nõus kokkuleppes kirjeldatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning karistusega, ei ole see samastatav enda süüdi tunnistamisega. Käesolevas kriminaalasjas kohtuistungil kohtuniku sellekohasele küsimusele vastates ei avaldanud kõik süüdistavad oma seisukohta enda süüdistunnistamise osas.
Ekslik on eilses Postimehes avaldatud viide, et saab väita ebaseadusliku jälitustegevuse mittetoimumist. Kohtumääruses taoline väide puudub. Kohus on viidanud vaid sellele, et Eduard Vismannile esitatud ebaseaduslikule jälitustegevusele kaasaaitamise süüdistus on põhjendamatu, kuna tema tegevus ei vasta koosseisule.
Samuti on korrektne avaldada süüdistuse sisu, selle käsitlust ja kokkuleppes kajastatud või prokuröri poolt taotletud täpseid karistusi vaid siis, kui andmed on kontrollitud. Eilses Postimehes avaldatud artiklis esineb mitmeid vääraid järeldusi ja seoseid, mis ei tulene tegelikest faktidest.
Kohtumääruses oli toodud esile, et toimikus puudus kohtueelse menetluse kokkuvõte, mitte eilses Eesti Päevalehes nimetatud „süüdistuskokkuvõte“. Samuti on väär kasutada terminit „kokkuleppemenetluse määrus“. Kohtulahendid liigituvad kohtuotsusteks ja kohtumäärusteks. Kohtuotsusega mõistab kohus süüdistatava kas süüdi või õigeks. Ülejäänud tehtavad lahendid on kohtumäärused. Kui meedias avaldatava info aluseks on konkreetne kohtulahend, tuleks kasutada seal esinevat terminoloogiat.
Küsimuste tekkimisel soovitame ajakirjanikel alati pöörduda kohtu poole.
Lugupidamisega,