Kohus avaldab Märt Ringmaa asjas tehtud otsuse motiivid

Harju Maakohus tunnistas 23. märtsil 2009  Märt Ringmaa (70) süüdi lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises ja kelmuses, ning mõistis talle lõplikuks karistuseks 15 aastat vangistust. Täna avaldab kohus otsuse motiivid.

Ringmaa mõisteti süüdi 11. aprillil 2001 Tallinnas Punane tn 15 klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldise paigaldamise episoodis,  19. novembril 2003 Tallinnas Pae tn 23 maja 1 korruse trepikotta lõhkeseadeldise toimetamise episoodis ning Tallinna Pensioniametile ebaõigete andmete esitamises.

Muudes süüdistuse episoodides mõisteti Märt Ringmaa õigeks, kuna hinnates kogumis neis episoodides uuritud tõendeid leiab kohus, et tõendite kogum ei ole piisav Märt Ringmaa süüdimõistmiseks neis kuriteoepisoodides ning ta tuleb ka neis episoodides õigeks mõista.

Asitõendi vaatluse, kui menetlustoimingu eesmärk oli nii 1998.-1999.a kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi kehtimise ajal, kui on ka praegu see, et kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavat asitõendina käsitletavat eset või ainet piisava üksikasjalikkusega kirjeldada, fotografeerida, samuti võtta tarvitusele meetmed asitõendina käsitletavate esemete säilimiseks. 

Olukorras, kus neis süüdistuse episoodides asitõenditeks tunnistatud esemete leidmine sündmuskohalt ei ole kriminaalmenetluses piisava täpsusega fikseeritud, nende sattumine kriminaalasja materjalide juurde ei ole arusaadav ja jälgitav, kus uurija poolt kohtuliku uurimise käigus antud selgitustest selgub, et asitõendite vaatlusprotokoll ja asitõendiks tunnistamise määrus olid tegelikult koostatud mitu aastat pärast kuriteosündmust,  ei saa selliste tõendite põhjal teha järeldusi Ringmaa seotuse kohta nende kuritegudega ning Ringmaa tuleb neis episoodides temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist, et Ringmaa on need kuriteod toime pannud, siis tuleb ka nende episoodidega seoses esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavate asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Märt Ringmaa karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü puhtsüdamlik tunnistamine ja kahetsus kelmuse episoodis. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Märt Ringmaa on varem kohtulikult karistatud, kuid karistus on kantud ja kustunud.

Arvestades Märt Ringmaa poolt toime pandud kuritegude raskust ja laadi tuleb talle mõista karistuseks reaalne vangistus, mis hoolimata sellest et plahvatuse põhjustamine jäi katse staadiumisse ning arvestades teo suurt ohtlikkust peab kohtu arvates olema pikaajaline. Nimelt lõhkeseadeldiste valmistamine, nende toimetamine kergesti ligipääsetavatesse avalikesse kohtadesse, kus käivad paljud inimesed, on eriti julm ja küüniline tegu, mis kohtu arvates vajab riigipoolset karmi hukkamõistu, mida kohus saab avaldada karmi karistuse näol.

Ringmaalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks tsiviilhagi katteks 20 255.- krooni.

Kuna Ringmaa on süüdistuse väga suures osas õigeks mõistetud, tuleb temalt menetluskulud riigi kasuks välja mõista vaid osaliselt.

Karistuse kandmise alguajaks loetakse Ringmaa vahistamise päev  11. november 2005.

Süüdistuse kohaselt korraldas Ringmaa aastatel 1998-2005 11 plahvatust, milles hukkus 7 ja sai vigastada 6 inimest, varalist kahju tekitati plahvatustega üle 7 miljoni krooni. Kaks plahvatust jäid katse staadiumisse, kuna lõhkeseadeldis ei plahvatanud.

Veel süüdistatakse Ringmaad Pensioniametile valeandmeid sisaldava tööraamatu esitamises. Selle alusel maksti Ringmaale 2001. aasta maist kuni 2005. aasta novembrini alusetult vanaduspensioni kokku  20 255 krooni.

Lugupidamisega,

Kristina Ots

Harju Maakohtu pressinõunik

6 200 192

50 72 995