2. september 2010
Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt
riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema
õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks
pöörduda halduskohtu poole.
Väga lihtsustatult öeldes lahendab halduskohus
vaidlusi, mille üheks pooleks on riik või omavalitsus (või ametnik),
kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud üksikisiku (või
juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud
vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja
migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja
planeerimine, riigivastutus – selline on loetelu valdkondadest, millest
tulenevaid vaidlusi lahendab halduskohus.
Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu
halduskohus. Teises ehk apellatsiooniastmes vaatavad halduskohtute
lahendeid läbi Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu halduskolleegiumid.
Kõrgeimas astmes vaatab lahendeid läbi Riigikohtu halduskolleegium.
Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt,
mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke
haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus,
käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud
avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks on
ka haldusleping (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping). Seaduste
ja määruste peale halduskohtusse kaevata ei saa, sest need ei reguleeri
üksikjuhtumeid. Halduskohtusse ei saa kaevata ka kohtuotsuste peale –
sel juhul tuleb pöörduda kõrgema astme kohtu (ringkonnakohtu või
Riigikohtu) poole.
Toiminguks, mille peale võib halduskohtusse
kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku
või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus
suhtes.