Harju Maakohtu teenistujate palgajuhend 2008

                                                                                                                 KINNITATUD

                                                                                           Kohtudirektori …20.02. .2008.a        

                                                                                                                         käskkirjaga nr 8-3/5

Harju Maakohtu teenistujate palgajuhend 2008.aastaks.

         I ÜLDSÄTTED

1. Käesolev palgajuhend reguleerib Harju Maakohtu teenistujate palgatingimusi - kuupalgamäärade (ametipalkade), lisatasude ja puhkusetoetuste määramise korda.

Kohtu teenistujate töötasustamine toimub vastavalt avaliku teenistuse seaduse paragrahvidele 9, 37, 38, 39, 45, 46, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusele,  Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a määrusele nr 259 “Riigiteenistujate töötasustamine 2008. aastal“, 07.02.2008.a määrusele nr 23 „„Kohtunikuabi ametipalga suurus ja osakonna juhatamise lisatasu määr“ muutmine““, justiitsministri 23.01.2008.a käskkirjale nr 27-k „Kohtuametnike töötasustamine 2008. aastal“ ning lähtuvalt kohtu esimehe ja kohtudirektori käskkirjadega kehtestatud maakohtu struktuurist ja koosseisust.

II TEENISTUJATE AMETIPALGAD

2. Maakohtu teenistujate palgaastmete jaotuse ja palgaastmetele vastavad diferentseeritud kuupalgamäärad ametikohtade kaupa kehtestab kohtudirektor oma käskkirjaga, arvestades ametikohal esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid ning töötingimuste eripära.

2.1.  Ameti- ja abiteenistuskohal esitatavateks nõueteks  võivad olla kvalifikatsiooni või professionaalsete kogemuste või innovatsioonisuutlikkuse tase (haridus, koolitus) jms.

Töötingimuste eripära iseloomustavad näitajad võivad olla ametikoha tegevusulatus (kas on tegemist põhi- või abistavaid funktsioone täitva ametnikuga), töö intensiivsus, vastutuse ulatus ja aste, otsustusõigus, töö kohtu arengu seisukohalt olulises valdkonnas, pidev operatiivse tegutsemise valmidus, öötöö jm.

2.2. Palgamäära diferentseeritakse kuni 30% teenistuskoha palgamäärast. Justiitsministri käskkirjaga on kehtestatud nende ametikohtade loetelu, mida on lubatud diferentseerida kuni 50% ning millele ei laiene lisatasu maksmise määr kuni 50% kuus teenistuskoha palgamäärast.

III TEENISTUJATE  LISATASUD

3.  Avaliku teenistuse seaduse alusel määratakse lisatasud eelarveaastaks järgmistel alustel:

3.1. Avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 38 alusel makstakse ametnikule lisatasu akadeemilise kraadi eest :

3.1.1. magistrikraadi eest 10% ametipalgast;

3.1.2. doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast.

3.2. Avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 37 lõike 2 alusel makstakse ametnikule lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt:

3.2.1. alates 5-aastasest teenistusstaažist 5% ametipalgast;

3.2.2. 10-15-aastase teenistusstaaži korral 10% ametipalgast;

3.2.3. alates 15-aastasest teenistusstaažist 15% ametipalgast.

Tasu võib jätta maksmata või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

3.3. Avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 39 alusel makstakse ametnikule lisatasu teenistuseks vajalike võõrkeelte valdamise eest: kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest 10% ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30%.

Ametnik peab valdama teenistuses vajalikku (inglise, saksa, prantsuse, vene, soome keel) kahte võõrkeelt kesktasemel ja alates kolmandast keelest algtasemel ametialase sõnavara kasutamisega.

Ametikohal vajalike keelte oskus on kehtestatud ametikoha ametijuhendis.

      Lisatasu võõrkeelte eest määratakse:

3.3.1. keelefirma hindamistulemuste alusel;

3.3.2. välisriigis asuvasse õppeasutusse õppima asumisel läbiviidud keeletestimise alusel;

3.3.3. võõrkeele filoloogi kõrgharidust tõendava diplomi alusel või

3.3.4. kõrgkoolis sooritatud võõrkeeleeksamite alusel.

Vajadusel võib punktis 3.3.4. märgitud võõrkeeleoskuse taset hinnata keelefirma poolt.

3.4. Püsiv lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest võidakse teenistujale määrata kvalifikatsioonitasuna, juhul kui teenistuja kvalifikatsioonile esitatakse kõrgendatud nõudmisi (akadeemiline kraad, pikaajaline töökogemus kindlas valdkonnas vmt).

3.5. Püsivalt määratud lisatasu suurenemisel (staaži täitumine jmt) eelarveaasta kestel võib vähendada samavõrra kvalifikatsioonitasu.

3.6. Kõigile töötajatele ühesuguste põhimõtete alusel makstavate lisatasude määramisel

     ei ole vajalik osakonnajuhataja või vahetu ülemuse ettepanek. Nimetatud lisatasu ei

     maksta kehtiva distsiplinaarkaristuse korral.

3.7. Töötasufondi vabade vahendite olemasolu korral võib maksta ühekordset lisatasu:

-         täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest, mis antakse teenistujale kohtu esimehe, kohtudirektori või vahetu ülemuse poolt, kuid mis ei ole fikseeritud ameti-juhendis või töölepingus;

-         ebatavalistes tingimustes töötamise eest (ebaregulaarne töörütm);

-         ühekordsete teenistusülesannete või pikemaajaliste täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, mis ei ole püsiva iseloomuga (Avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 64 alusel puuduva või ajutiselt äraoleva ametniku asendamisel).

3.8.Kohtukordnikele makstakse lisaks astmepalgamäärale lisatasu õhtuse ja öötöö eest, samuti

     töötamise eest riiklikel pühadel.

     Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal (kella 18.00-st kuni 22.00-ni) on 10% ja iga töötunni

     eest öösel (kella 22.00-st kuni 6.00-ni) 20% töötaja tunnipalga määrast.

3.9. Katseaja vältel võib vähendada kohtuteenistujale kõigile sama ametigrupi teenistujatele ühesuguste põhimõtete alusel makstavat lisatasu, kuid mitte alla justiitsministri  käskkirjaga kehtestatud minimaalse töötasu.

IV MOTIVEERIMISTASUD

4.  Nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate teenistusülesannete täitmise eest võib maksta lisatasu struktuuriüksuse juhi motiveeritud kirjaliku ettepaneku alusel, milles märgitakse lisatasu maksmise põhjendus, töö konkreetne sisu, ajaperioodi pikkus.

Määrates lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest, saab struktuuriüksuse juht tasustada  head sooritust ja tähelepanuväärivaid tulemusi.

V  PALGA, LISATASUDE, ERGUTUSTE JA TOETUSTE MÄÄRAMINE

5. Puhkusetoetusi ei maksta.

6. Rahalisi ergutusi ei määrata.

7. Ametniku palgaastme, palgamäära ning lisatasud määrab oma käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik.

8. Abiteenistuja palgaaste, kuupalgamäär ning lisatasud (v.a lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest) määratakse kindlaks abiteenistuja ja kohtudirektori vahelises töölepingus või selle lisas.