Tartu Maakohtu kodukord

Kooskõlastatud:  Tartu Maakohtu 10. üldkogu (elektrooniline)  perioodil 11.-13. veebruar 2009. a.

Kehtestan: tagasiulatuvalt alates 16. veebruarist 2009. a, Käskkiri nr 5-5-97 01.12.2009. a, Donald Kiidjärv, Tartu Maakohus, esimees

Nõusolek:  Kohtute Haldamise Nõukoda, 19. november 2009.[1]  

Tartu Maakohtu kodukord

1. peatükk

üldsätted

§ 1. Tartu Maakohtu kodukorra eesmärk

Kohtu kodukorras nähakse ette maakohtu  töökorraldus, samuti kohtu esimehe ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded.

§ 2. Teenistus Tartu Maakohtus 

(1)  Tartu Maakohus (edaspidi kohus) on esimese astme kohus, mis arutab vastavalt kohtualluvuse eeskirjadele tsiviilasju (hagilised ja hagita asjad), süüteoasju (kriminaalmenetluse- ja väärteoasju). Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud esimese astme kohtu pädevusse.

(2)  Tartu Maakohtu teenistuses on:

1)  kohtunikud;

2)  õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud teenistujad (esimehe abi, kohtumajade juhid, laiendatud pädevusega kohtunikuabid, konsultandid, istungisekretärid, kohtunikukandidaadid);

3)  kinnistus- ja registriosakonna teenistujad[2];

§ 3. Kohtu töö- ja teeniduspiirkond ning kohtumajade asukoht, kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel

Kohtu töö- ja teeninduspiirkonna, samuti kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab justiitsminister.

§ 4. Kohtu tegevuse ja asjaajamise alus

(1)  Kohus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, menetlusseadustikest, kohtukorralduse seadusest, kohtu kodukorrast ning muudest õigusaktidest.

(2)  Kohtu sisekorraeeskirjad, asjaajamiskord ja teenistujate ametijuhendid määratakse kindlaks vastavalt seadusele ja muudele õigusaktidele.

2. peatükk

Tartu Maakohtu koosseis

§ 5. Kohtu üldkogu

(1)  Kohtu üldkogusse kuuluvad kõik Tartu Maakohtu kohtunikud.

(2)  Kohtu üldkogu täidab seaduse või kodukorraga tema pädevusse antud ülesandeid.

(3)  Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest.

(4)  Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees iseseisvalt või vähemalt 2/3 kohtu kohtunike nõudmisel.

(5)  Üldkogu eesistujaks on kohtu esimees.

(6)  Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab kohtu esimehe hääl.

(7)  Kohtu üldkogu täpsemad ülesanded ja töökorraldus sätestatakse eraldi kohtu üldkogu kodukorras.

§ 6. Kohtu esimees

(1)  Kohtu esimees nimetatakse maakohtu kohtunike seast viieks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.

(2)  Kohtu esimees juhib ja esindab kohtuasutust oma pädevuse piires ning vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.

(3)  Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

(4)  Kohtu esimehe ja esimehe abi ning üldkantselei juhataja ja õigusteenistuse juhi asukohaks on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja.

(5)  Kohtu esimees:

1)  korraldab õigusemõistmise alast tegevust;

2)  kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu;

3)  koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;

4)  kinnitab maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas;

5)  kinnitab ja kooskõlastab oma pädevuse piires kohtuasutuse tööd reguleerivaid akte;

6)  kinnitab kohtunike puhkuste ajakava ja esitab selle teadmiseks justiitsministrile;

7)  tunnistab teatud teabe asutusesiseseks kasutamiseks või kinnitab asutusesiseseks teabe, mis on asutusesiseseks tunnistatud teise organi poolt;

8)  edastab Riigikohtu esimehele kohtu üldkogu nõusoleku kohtunikule kuni üheaastase erakorralise tasuta puhkuse andmiseks;

9)  teostab seaduses ettenähtud järelevalvet, eelkõige õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle, sealhulgas võib nõuda kohtunikelt ja kohtuteenistujatelt suulisi ja kirjalikke seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet töös esinenud puuduste ja sellekohaste kaebuste kohta;;

10)  algatab distsiplinaarmenetluse kohtuniku suhtes;

11)  teeb esildise kohtudirektorile teiste kohtuteenistujate suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks;

12)  korraldab kohtusse saabunud ja temale suunatud avalduste ja kaebuste lahendamist;

13)  võtab vastu isikuid kindlaksmääratud päevadel ja kellaaegadel;

14)  korraldab koos kohtudirektoriga õigusteenistuse teenistujate atesteerimis- ja hindamisvestluse läbiviimise;

15)  kinnitab kohtudirektori ette valmistatud kohtu õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osa struktuuri ja teenistujate koosseisu;

16)  kooskõlastab kohtudirektori koostatud teiste kohtuteenistujate koosseisu;

17)  kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtuasutuse sisekorraeeskirja;

18)  kooskõlastab kohtudirektori koostatud õigusteenistuse teenistujate ametijuhendid;

19)  kooskõlastab kohtudirektori koostatud õigusteenistuse teenistujate puhkusegraafiku;

20)  kooskõlastab õigusteenistuse teenistujate ergutamise ja distsiplinaarvastutusele võtmise;

21)  kooskõlastab õigusteenistuse ametnike ametisse nimetamise ja vabastamise ning õigusteenistuse ametnike palgaastmete ja lisatasude määramise;

22)  täidab teisi seadusest tulenevaid ülesandeid.

§ 7. Kohtudirektor

(1)  Tartu Maakohtu kohtudirektori, kui kohtuasutuse haldus- ja majandusjuhi ülesandeid täidab Tartu Ringkonnakohtu kohtudirektor.

(2)  Kohtudirektor kui kohtuteenistuja allub kohtu esimehele kui asutuse juhile, seda eelkõige õigusteenistusse kuuluvate ametnike töö korraldamisel. Kohtu esimees ja kohtudirektor lähtuvad kohtu töö korraldamisel ühise koostöö ja mõistlikkuse põhimõttest.

(3)  Kohtudirektoril on õigus anda oma pädevuse piires kohtu töö korraldamiseks korraldusi ja käskkirju..

(4)  Kohtudirektori täpsemad ülesanded sätestab justiitsminister kohtudirektori ametijuhendis.

§ 8. Esimehe abi

(1)  Kohtu esimehe abi on kohtuametnik, kes abistab kohtu esimeest tema igapäevatöös esimehe ja kohtuniku ametiülesannete täitmisel ning üldises asjaajamises, samuti kodanike vastuvõtu ning kohtu üldkogu korraldamisel.

(2)  Vastavalt kohtu esimehe poolt antud korraldustele koordineerib esimehe abi õigusemõistmise parema korraldamise ja korrakohase toimumise eesmärgil tehtavat tööd kohtumajade juhtidega, kohtudirektori ja tema abiga, kantselei juhataja ning õigusteenistuse juhiga, samuti kohtunikega.

(3)  Esimehe abi täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks kohtu esimehe poolt esimehe abi ametijuhendis.

§ 9. Kohtumaja juht

(1)  Maakohtu esimees nimetab igas kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht.

(2)  Kohtumaja juht korraldab kohtumaja ning maakohtu esimehe, samuti kohtumaja ja esimehe abi, kohtumaja ja kantselei juhataja, kohtumaja ja õigusteenistuse juhi, kohtumaja ja kohtudirektori vahelist suhtlemist ning täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

(3)  Kohtumaja juht võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi kohtumaja kohtunikelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. .

(4)  Kohtumaja juhi äraoleku ajal võib teda asendada maakohtu esimehe määratud kohtunik.

§ 10. Kantselei juhataja

(1)  Kantselei juhataja on kohtuteenistuja, kelle ülesanne on kohtu kantselei asjaajamise korraldamine ning kantseleitöötajate (referentide) igapäevase töö üle järelevalve pidamine.

(2)  Kantselei juhataja täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis sellises ulatuses, et oleks tagatud vajalik ja otstarbekohane asjaajamine.  

§ 11. Tõlk

(1)  Tõlk on Tartu Maakohtu (Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru kohtumajade) ja Tartu Ringkonnakohtu (Tartu kohtumajas) kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on seaduses ette nähtud korras kohtulahendite ja dokumentide kirjalik tõlkimine ning maakohtu kohtuistungil suuline tõlkimine. Mitmel kohtuasutusel võib olla ühine tõlk.

(2)  Tõlgi täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.

§ 12. Arhivaar

(1) Arhivaar on Tartu Maakohtu (Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru kohtumajade) ja Tartu Ringkonnakohtu (Tartu kohtumajas) kohtuteenistuja, kelle ülesanne on kohtu toimikute ja muude kohtu dokumentide säilitamise, arvestuse, korrastustöö ja kasutamise korraldamine ning arhiveeritud dokumentide või nende koopiate väljastamine.

(2) Arhivaari täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.

§ 13. Õigusteenistus

(1)  Õigusteenistusse kuuluvad kohtunikukandidaat, laiendatud pädevusega kohtunikuabid, konsultandid, vanemistungisekretärid ja istungisekretärid.

(2)  Õigusteenistust juhib kohtudirektori poolt kohtu esimehega kooskõlastatult kohtu konsultantide hulgast nimetatud õigusteenistuse juht.

(3)  Õigusteenistuse juht korraldab õigusteenistuse igapäevast tööd ning kooskõlastatult vanemistungisekretäriga teenistujate asendamisi.

(4)  Õigusteenistuse koosseisu kuuluvate kohtuteenistujate ametijuhendid kinnitab kohtudirektor kooskõlastatult kohtu esimehega.

§ 14. Maakohtu teised kohtuteenistujad

Kohtudirektor võib vastavalt vajadusele ja kooskõlastatult esimehega, arvestades kohtute seadusest  tulenevaid piiranguid, kohtu koosseisus ette näha ametikohti ja struktuuriüksusi, mille olemasolu on vajalik kohtuasutuse töö paremaks korraldamiseks.

§ 15. Rahvakohtunik

Rahvakohtunik on seaduses sätestatud viisil õigusemõistjaks valitud ametiisik, kes osaleb maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras õigusemõistmises. 

§ 16. Kohtunikuabi

(1)  Kohtunikuabi on kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid.

(2)  Laiendatud pädevusega kohtunikuabi tegeleb menetlusseadustikest tulenevate  õigusemõistmise funktsioonidega.

§ 17. Kohtunikukandidaat

(1)  Kohtunikukandidaat on kohtuasutuse ametnik, kelle nimetab ettevalmistusteenistuse ajaks ametisse kohtu esimees kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul.

(2)  Kohtunikukandidaat läbib kohtus reeglina kaheaastase ettevalmistusteenistuse, mille kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette kohtunikuametiks.

(3)  Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud. Osa ettevalmistusteenistusest toimub kohtunikukandidaadi ettevalmistuskavas nimetatud teistes kohtutes, nii et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses olnud nii maa-, haldus-, kui ka ringkonnakohtus. Osa ettevalmistusteenistusest võib toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses.

(4)  Kohtunikukandidaat võib täita kohtu esimehe nimetamisel kohtuasutuses erinevaid tööülesandeid, mis seostuvad tema kohtunikuametiks ettevalmistusega (konsultant, istungisekretär, kohtunikuabi).

§ 18. Pressiesindaja ja suhtlemine meediaga

Pressiesindaja ülesandeid maakohtus täidab Tartu Ringkonnakohtu teenistuses olev pressiesindaja, kelle ametikohustused sätestab ringkonnakohtu esimees ametijuhendiga koostöös maakohtu esimehega.

§ 19. Kohtuametniku pädevus kohtuasja menetlemisel

(1)  Asja lahendamist ettevalmistavaid ja korraldavaid määrusi, mille peale ei saa edasi kaevata, muu hulgas avalduse, taotluse või kaebuse käigutajätmise määruse ning määruse tähtaja andmise ja pikendamise kohta, võivad teha menetlusseadustikes ettenähtud ulatuses ja korras kohtu esimehe abi, kohtunikukandidaadid, konsultandid, istungisekretärid, samuti laiendatud pädevusega kohtunikuabi alluvuses töötavad referendid.

(2)  Menetlusdokumentide ärakirju, koopiaid ja väljavõtteid kinnitab ning kohtuasja materjalidega tutvumist kantseleis korraldab menetlusseadustikes ettenähtud ulatuses ja korras kohtu esimehe abi, istungisekretär ning kantselei juhataja või tema poolt määratud referendid, samuti laiendatud pädevusega kohtunikuabi alluvuses töötavad referendid..

(3)  Menetlustoimingu, sh kohtuistungi protokolli võib koostada ka kohtu esimehe abi, kohtunikukandidaat ja kantselei juhataja või tema poolt määratud referendid.

(4)  Menetlusdokumentide kättetoimetamist võib teostada ka kantselei juhataja või tema poolt määratud referendid.

(5)  Menetlusdokumentide ärakirju, koopiaid ja väljavõtteid kinnitavad kantselei juhataja ja referendid, vajadusel ka istungisekretärid,. 

3. peatükk

Kohtuniku tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemine ja distsiplinaarasja algatamine

§ 20.  Kohtuniku tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemine

(1)  Kohtuniku tegevuse peale esitatud kaebus edastatakse pärast kohtumaja kantseleis registreerimist kohtu esimehele, kui distsiplinaarasja algatamise õigust omavale isikule.

(2)  Kohtu esimees vastab kaebusele hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saabumisest, kui seaduses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Täiendava uurimise vajadusel võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Tähtaja pikendamisel informeeritakse sellest avalduse esitajat kirjalikult.

§ 21. Kohtu esimehe poolt distsiplinaarmenetluse algatamine

(1)  Kui kohtuniku tegevuse peale esitatud kaebuses ilmnevad asjaolud, mis viitavad distsiplinaarsüüteo toimepanemisele, algatab kohtu esimees distsiplinaarmenetluse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.

(2)  Kohtu esimees võib koguda distsiplinaarmenetluse algatamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi kohtuteenistujatelt, kes on kohustatud vastama kohtu esimehe järelepärimisele ja/või edastama nõutud dokumendid hiljemalt viie päeva jooksul.

(3)  Kui kohtu esimees algatab distsiplinaarmenetluse, siis edastab ta distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali Riigikohtu juures asuvale distsiplinaarkolleegiumile. Distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitab kohtu esimees viivitamatult ka kohtunikku, edastades talle sama materjali, mis distsiplinaarkolleegiumile.

(4)  Kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet, esitab kohtu esimees distsiplinaarkolleegiumile taotluse distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni kohtunik teenistusest kõrvaldada. Ajutiselt kohtuniku teenistusest kõrvaldamisena käsitletakse kohtuniku õigusemõistmisest kõrvaldamist (asja lahendamine istungil, kohtulahendi tegemine). Kohtu esimees võib ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunikule panna õigusemõistmiseväliseid ülesandeid (konsultandi, istungisekretäri ja kohtunikuabi tööülesannete täitmine).

(5)  Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, teatab kohtu esimees sellest viivitamatult distsiplinaarkolleegiumile kohtuniku teenistussuhte taastamiseks.

§ 22. Distsiplinaarmenetluse algataja õiguseid omava organi järelepärimine

(1)  Kohtusse saabunud distsiplinaarmenetluse algataja õiguseid omava organi (Riigikohtu esimees, õiguskantsler, ringkonnakohtu esimees) järelepärimine registreeritakse üldises korras ning edastatakse kohtunikule ja saadetakse koopia kohtu esimehele.

(2)  Kohtunik vastab järelepärimisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning esitab vastuse koopia kohtu esimehele. Distsiplinaarkolleegiumi nõudel esitab omapoolse arvamuse ka kohtu esimees.

§ 23. Kohtuniku teavitamiskohustus

Kohtunik teavitab viivitamatult kohtu esimeest:

1)  teenistusest kõrvaldamisest distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni või distsiplinaarasja menetlemise ajaks;

2)  kaebuse esitamisest määruse peale, millega ta teenistusest kõrvaldati või millega tema palka vähendati;

3)  distsiplinaarkolleegiumi otsusest;

4)  kaebuse esitamisest distsiplinaarkolleegiumi otsuse peale;

5)  Riigikohtu üldkogu otsusest kaebuse esitamisel.

4. peatükk

Järelevalve

§ 24. Justiitsministri teostatav järelevalve

(1) Justiitsminister teostab järelevalvet kohtu esimehe kohustuste täitmise üle. Kohtu esimehel on õigus teada tema üle teostatava järelevalve põhjustest ning tutvuda selle alusdokumentidega.

(2) Kohtu esimehe üle järelevalve teostamisel on esimees kohustatud:

1) esitama järelevalveametnikele nõutud dokumente ja andma seletusi;

2) lubama järelevalveametnikke töö ajal kohtu ruumidesse.

§ 25. Kohtu esimehe, kohtumaja juhi ja ringkonnakohtu esimehe poolt teostatav järelevalve

(1)  Kohtu esimees teostab järelevalvet:

1)  õigusemõistmise korrakohase toimimise üle;

2)  kohtunike kohustuste täitmise üle;

3)  kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle.

(2)  Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt ja teistelt asjasse puutuvatelt kohtuteenistujatelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. 

(3)  Kohtumaja juht võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi kohtumaja kohtunikelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks.

(4)  Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees.

5. peatükk

Lõppsätted

§ 26. Maakohtu kodukorra vastuvõtmine, kinnitamine, nõusoleku saamine ja kehtivus

Kodukord võetakse vastu kohtu üldkogul, selle kehtestab kohtu esimees ning sellele annab nõusoleku Kohtute Haldamise Nõukoda.

§ 27. Kohtu kodukorra avalikustamine

Kohtu kodukord avalikustatakse kohtu ametlikul veebilehel.